Toataimed ja lõikelilled. · Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Suured kondid. · Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. · Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. · Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. · Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tühjendada vähemalt kord nädalas. · Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). · Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. · Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Miks on biolagunevate jäätmete liigiti kogumine vajalik? · Muude jäätmete hulgas prügilasse sattununa eraldub
ette nähtud käitlemisviisi poolest selleks sobivad ega ole § 3 lõike 2 tähenduses saastunud. Sellest võimalusest ja sobivatest majapidamisjäätmete liikidest peab kohalik omavalitsus kinnistuomanikke teavitama, kasutades teavitusviisi, mis on kohapeal kombeks, kuid rakendades kindlasti ka jäätmealast nõustamist. · Aiajäätmeid tohib ka ilma muidu nõutavaid kogumismahuteid kasutamata viia kohaliku omavalitsuse poolt ettenähtud väljakutele (nt haljastusjäätmete kompostimisväljak, kogumispunkt). · Kui biojäätmeid tekib tunduvalt suuremal hulgal kui majapidamises tavaliselt, tohib kohaliku omavalitsuse poolt sisseseatud avalikke kogumiskohti kasutada ainult omavalitsuse loal. Kui selline luba puudub, peab kinnistuomanik ise hoolitsema biojäätmete kogumise ja ümbertöötamise eest.
koopiapaberi kast või mistahes pappkast, kuhu märgitakse, mida sinna võib panna. Kogumiskast peaks võimaldama paberilehe asetamist sellesse kokku kägardamata, sest kokkukägardatud paberileht võtab kümneid kordi rohkem ruumi, mis muudab paberikogumise mõttetult kalliks. Kogumiseks sobivad: · väljatrüki ja paljunduspaber · joonistuspaber · kirjutuspaber · ajalehed ja ajakirjad · reklaamid · ümbrikud Lisaks võiks hankida vajalik kogus suuremaid kogumismahuteid, kuhu tühjendatakse väiksemad kogumismahutid. Suuremate mahutite tühjendamiseks võiks kokku leppida vanapaberit koguva jäätmekäitlusettevõttega. Asutuse vastutav isik jälgiks sorteerimise käiku ning annaks aru ja informeeriks töötajaid vastavalt vajadusele. Sellisesse kohta, kus kaupu lahti pakitakse, tuleks muretseda papikogumisvahendid (näiteks rataskonteiner või suurem pappkast), kuhu siis kokkumurtud pappkastid asetatakse
· Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: · Suured kondid. · Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. · Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. · Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Tallinna jäätmehoolduseeskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tühjendada vähemalt kord nädalas. Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes (kompostrites). Aiaja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Kokkuvõte Jäätmekäitluse korrastamise aluseks on Keskkonnastrateegiapõhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, jäätmehoolduse integreerimine teiste
kolmekambriline mahuti klaasplastist või järjestikku ehitatud settekaevudena, milles aeglaselt voolav vesi võimaldab tahketel osakestel settida mahuti põhja, kus toimub anaeroobne mikroobne lagundamine, mille jooksul sete osaliselt hüdrolüüsub. Septikust juhitakse reovesi, millest on eraldunud sete ja hõljum jaotuskaevu kaudu edasi imb või filterväljakule. · Mõnes kohas kasutatakse kogumismahuteid, kuhu kogutakse reovesi ja kui see täis saab, viib paakauto selle reoveepuhastisse, kus vesi puhastatakse koos kommunaalreoveega. veepuhastusjaam JOOGIVESI Puhas, värske joogivesi on oluline inimestele ja muudele eluvormidele. Juurdepääs puhtale joogiveele on oluliselt kasvanud viimastel aastakümnetel peaaegu kõikidel mandritel maailmas
Mida ette võtta olmejäätmetega? Kogumismahutid Olmejäätmed kogutakse elamutes: · toaprügikastidesse · köögi prüginõu(de)sse (sortimine?) (plast- või metallprügikast, kile- või paberkott) Prügikastide tühjendamine: · prügisaht konteiner, kogumismahuti · prügikonteiner (prügiveofirma tühjendab konteinereid ja kogumismahuteid). Arenenud maades hõlmab jäätmevedu teisese toorme väljasortimist. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 15 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 16 Kogumismahutid Patareide kogumise kastid Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 17 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 18
annaabi.ee 
