sotsiaalset baasi (luua külas soodne pinnas jõuka talupoja tekkimiseks ja saada nad isevalitsuse poole). Jõuka talupoegkonna tekkimist oli senini kuigivõrd takistanud külakogukonna süsteem. Senini oli külakogukond tsarismile olnud mugavaks maksude kogumise ja politseilise järelevalve tagamise vahendiks. 9. nov 1906. a. andis Stolõpin välja ukaasi külakondade lõhkumise kohta. Teostama hakati seda 1907. a. Sisu a) taluomanik- kogukonnaliige võis nõuda hingemaa kinnistamist tema isiklikuks omandiks. Ta võis nõuda maade koondamist üheks krundiks (maja lähedusse) lahktaluks. Ta võis ka külast lahkuda talle eraldatud maatükile üksiktalu. b) mõisamaid ei puudutatud c) talupoeg võis külakogukonnast välja astuda d) Talurahvapank hakkas jõukamatele talupoegadele laenu andma. Talurahvapank tegeles kokkuostetud mõisamaade müügiga. Hinnad väga kõrged, mõisnikele kasulik .
ka rõuged, viibimiseks olid jäänud pidi kasv on kasulik. Tegelikult oli probleem juba kogukonnaliige hankima passi. Kubermangu minevikku. hoopis muus mitmesuguste tegurite koos piires liikumiseks piisas vallapassist, sellest 19. sajandi lõpukümnenditel alanud suurt
Massipsühholoogia. 15. Milles seisneb Schumpeteri demokraatiakontseptsioon? Schumpeteri järgi piisab kodanikele valimis õigusest ja muu jääb juba eliidi hooleks. “Demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidede valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täita.” Järelikult, olles eesmärgist teadlik, võtab iga kogukonnaliige heal ja halval vahet tehes aktiivselt ja teadlikult osa hea edendamisest ja võitlusest halvaga ning kõik liikmed üheskoos juhivad kogukonna avalikke asju. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! metafüüsikas- tahtevabaduse probleem-kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija, erinevad determisnistid eeldavad erinevat liiki ettemääratust. Kas determinismi tõesus sobib kokku vaba tahtega? *eetikas- vabaduse ja vastutuse
Mida kreeklased oma jumalatelt ootasid? Jumalad seisid inimlike normide eest. Selleks, et jumalaid saaks austada, tuli jälgida inimlike norme. Kui seda ei tehtud, järgnes karistus. Karistus tuli enne surma, siipoolsuses. Hiljem lisandus ka nägemus et pärast surma ootab ka mingi karistus. Kreeklastel oli tugev kogukond ja see oli ühistelt vastutav jumala ees. Kui üks liige käitus halvasti, sai karistuse kogu kogukond. Seega karistas kogukond ise seda üksikisikut. Nt kui üks kogukonnaliige solvas jumalat, pidi kogukond reageerima. Müütides aga jumalad sugugi ei käitunud eetiliselt. Zenophanes 6.saj leidis, et inimesed on jumalate kohta igast jama kokku valetanud. Sisuliselt hakkas pihta müütide tsensuur. Suhtumine jumalasse ja müüti Käsi peseb kätt- mina austan jumalat ja tema annab mulle midagi vastu. Jumalad eeladis, et neile viiakse läbi rituaale, annetuste toomine ehk loomohverdused. Kr eeka religioon oli vähe
annaabi.ee 
