T=0,34 TULUMAKS Ettevõtte praegune kapitalistruktuur on järgmine (tuh. eurot): võlakirjad 1083 eelisaktsiad 268 lihtaktsiad 3681 Kui ettevõtte võõrkapitali hind on 5,5%, eelisaktsiakapitali hind 13,5% ja lihtaktsiakapitali hind 18%, siis milline on ettevõtte kapitali keskmine hind? Milline oleks antud kapitali struktuuri säilitamisel koguinvesteeringu suurus, kui firma kasutaks võõrkapitali 2000 tuhande euro ulatuses? võõrkapitalihind 0,055 eelisaktsiakapitali hind 0,135 lihtaktsiakapitalihind 0,18 kapitali keskmine hind ? koguinvesteeringute suurus ? kui firma kasutab võõrkapitali 2000 WACC= 21,52*0,055+5,33*0,135+73,15*0,18 15,07015 % D=21,52 2000
tühikut on kõige lihtsam kaotada: autonoomsete kulutuste suurendamisega Indutseeritud muutujad on sellised, mille arvväärtus sõltub rahvatulu tasemest Majandustasakaal eksisteerib siis, kui kui kõik, mis toodetakse ka ära ostetakse Kas madalam reaalse intressi määr tingib suuremaid tarbimiskulusid ja väiksemaid säästmisi, ceteris paribus? Nii see tõenäoliselt on! Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks: reaalne intressi määr Netoinvesteeringuteks nimetatakse: koguinvesteeringu ja amortisatsiooni vahet. Kas majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist? Tavaliselt küll! Investeerimisotsuseid mõjutab: loodetav kasumi määr ja reaalne intress Kas loodetava kasumimäära langus: Vähendab investeeringute nõudlust Kuidas leitakse kapitali kasutamiskulu? kasutamiskulu (U) on protsendimäära (r) ja väärtuse languse (d) (amortisatsiooni) summa, nii et ka seda võib väljendada protsentides: U = r + d
Kas majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist? a. Mitte mingil juhul! b. Tavaliselt küll! Kas järgnev väide on tõene? Puhastulu suurenemine suurendab tarbimisnõudlust T ja suurendab ka säästmist S, kuid märksa vähem kui tarbimisnõudlust! a. Vale! b. Õige! Netoinvesteeringuteks nimetatakse: a. koguinvesteeringute ja säästude vahet. b. säästude baasil ja laenude abil tehtud investeeringute vahet. c. koguinvesteeringu ja amortisatsiooni vahet. Investeerimisotsuseid mõjutab: a. investori kuri naine! b. valitsuse monetaarpoliitika! c. inflatsiooni tase! d. loodetav kasumi määr ja reaalne intress Kas loodetava kasumimäära langus: a. Suurendab investeeringute nõudlust. b. Ei mõjuta kuidagi investeeringute nõudlust. c. Vähendab investeeringute nõudlust. Kas reaalse intressimäära tõus: a. Suurendab investeeringuid! b. Ei avalda mõju investeeringutele. c
· Finants- e portfelliinvesteering rahamahutus dokumentidesse (aktsia, väärtpaber), mis näitavad kontrolli ja juhtimise õigsust teiste varade üle. · Mitteainelised investeeringud kulutused koolitusse, uurimus ja arendustöö toetamiseks, nähtamatu kapitali soetamiseks ( tarkvara), keskkonnakaitseks kasut varad. Investeerimine kitsamalt- ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasvatamine e ainelise kapitali (reaalkapitali) formeerimine. Koguinvesteeringu moodustavad: · Kulutused uutele tootmishoonetele · Seadmetele · tehnika soetamine maaparanduseks jm tootmisvajadusteks · eksisteeriva reaalkapitali remondiks. Puhasinvesteering on kogukapitali suurenemine. PUHASINVESTEERING (netoinvesteering) = koguinvesteering. olemasoleva reaalkapitali amortisatsioon. Kui puhasinvesteering on · positiivne- siis koguinvesteering ületab amortisatsiooni ja reaalkapital suureneb.
annaabi.ee 
