2) partikularism MTÜ-del on kalduvus keskenduda vaid kindlatele ühiskonna gruppidele (seda tõrget võib vaadelda ka kui tugevust, kuid täheldatakse trendi, et MTÜ-d kalduvad sihtgruppideks valima nö kergemaid juhtumeid, jättes raskemad avalike institutsioonide hooleks. See aga jätab lünki hoolekandega kaetusesse ja võib tekitada ka teenuste dubleerimise. Üldtulemusena ületab teatud sihtgruppe teenindavate ühingute arv optimaalse vajaduse, vähendades koguefektiivsust.) 3) paternalism tendents koondada enamus võimust kogukonna vajaduste defineerimisel nende kätte, kelle käes on enam ressursse, peegeldades nende eelistusi abi jagamisel; 4) amatörism amatöörlik lähenemine probleemidega tegelemisel (mis suuresti põhjustatud vabatahtlike kasutamisest). Märkimisväärne on, et MTS nõrkused vastavad hästi avaliku sektori tugevustele 5
SS -- ohutusvaru (safety stock) suurus ühikutes nDC -- ladude / jaotuskeskuste arv regioonis 3) Suboptimeerimise vältimine (Avoidance of Suboptimization). Suboptimeerimine leiab aset, kui püütakse saavutada maksimaalseid tulemusi eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii kogu logistilise tegevuse maksimaalsele efektüvsusele tervikuna, kuna parimad lahendused logistikasüsteemi allüksuste tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama, vähendades logistilist koguefektiivsust, Näiteks maksimaalselt madal veohind veetava kauba ühiku kohta kaotab efekti, kui selleks tuleb kasutada kaupade eripakkinüst. Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektüvsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Kõik kolm kontseptsiooni moodustavad kokku integreeritud logistilise juhtimise kontseptsiooni (integrated logistics concept). Logistika integreerumine tootmisettevõtte juhtimissüsteemi on neljaastmeline protsess: 1
Osaoptimeerimine ehk suboptimeerimine leiab aset juhul kui püütakse saavutada maksimaalset tulemust eraldivõetuna ühes või mitmes logistikavaldkonnas. See ei juhi tavaliselt kogu logistilise tegevuse maksimaalsele tootlikkusele, efektiivsusele ja kuluefektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused toimingute või allüksuste tasandil võivad hakata üksteisele vastu töötama vähendades sel viisil logistilist koguefektiivsust. Vajalik on leida kompromisse, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte maksimaalse efektiivsuse toimingu, protsessi või struktuurilise allüksuse tasandil. Kogukulude kontseptsiooni võti peitub kõigi tekkivate logistikakulude üheaegses arvestamises. Tulemuseks peaks olema minimeeritud kogukulud. Tihti toob ühtede kulude vähendamine kaasa teiste kulude suurenemise, erinevate logistiliste tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu
Kuluhälbed on erinevused tegelike ja standardkulude vahel. Osaoptimeerimine ehk suboptimeerimine leiab aset juhul kui püütakse saavutada maksimaalset tulemust eraldivõetuna ühes või mitmes logistikavaldkonnas. See ei juhi tavaliselt kogu logistilise tegevuse maksimaalsele tootlikkusele, efektiivsusele ja kuluefektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused toimingute või allüksuste tasandil võivad hakata üksteisele vastu töötama vähendades sel viisil logistilist koguefektiivsust. Vajalik on leida kompromisse, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte maksimaalse efektiivsuse toimingu, protsessi või struktuurilise allüksuse tasandil. 125 Kogukulude kontseptsiooni võti peitub kõigi tekkivate logistikakulude üheaegses arvestamises. Tulemuseks peaks olema minimeeritud kogukulud.
ulatuses so võrreldavalt teiste rahvamajandusharudega Efektiivsusnäitajate süsteem: Kasumist on huvitatud ettevõte ja ühiskond tervikuna, eriti olulist osa etendab kasum ettevõtte jaoks. Kasumi abil ei toimu ettevõtte tööle hinnangu andmist, vaid ta on tootmise arendamise aluseks. Kasum pole tootmise efektiivsuse üldistav näitaja, vaid oluline näitaja efektiivsuse näitajate süsteemis. Kuna kõik tootmisressursid pole ühis-mõõdetavad, pole ka tootmise koguefektiivsust võimalik mõõta ühe näitaja abil. Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustatakse vastavate näitajate süsteemi kaudu. Vararentaablus -tootmise üldefektiivsuse näitaja, mida kasut tootmisvarade majandusliku efektiivsuse hindamiseks nii põllumajanduses tervikuna kui ka ettevõttes ja selle põhiharudes, taime- ja loomakasvatuses. Põllumajanduses rakendatud tootmisressursid: tööjõud, tootmise põhi- ja käibevarad ning haritav maa, mis ei kuulu tootmisvarade hulka.
annaabi.ee 
