Tavaliselt kasutatakse see meetod juhul, kui patsiendile on vastunäidustatud kirurgiline operatsioon. Lihtsa ja kiire meetodina on krüoteraapial kirurgia ees mitu eelist. Retsidiveerumisrisk on väikeste kasvajate puhul 8%. Krüoteraapiliseks raviks vastunäidustused on kasvaja lokaliseerumine naso-labiaal voldis, ala nasi piirkonnas ning lau serval. Röntgenteraapia on olnud kirurgia kõrval esimesi ravimeetodeid7. Kasutatakse superfitsiaalseid röntgenkiiri, kogudoos on 60-70Gy retsidiveerumisriskiga 6.3%. Röntgenteraapia on kasulik suurte tuumorite ravis (T2N0M0), eriti sobib see ebamugava lokalissatsiooniga kasvajatele ning koormatud anamneesiga patsientidele, kellel esineb kirurgiliseks raviks vastunäidustusi. Röntgenteraapia vastunäidustusteks on basaalrakkude neevus-sündroom, Bazex sündroom, xeroderma pigmentosum, epidermodysplasia verruciformis. Laserravi sobib kõige paremini pindmiste BCC ravis. Retsidiveerumisrisk on 3,7-15,5%.
lisaks alfa- ja beetakiirgusele ka gammakiirgus. Radioaktiivsed elemendid Kõik vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Neid tuntakse kolme radioaktiivse lagunemise rida: 1. Tooriumi rida 2. Uraani rida 3. Aktiiniumi rida Radioaktiivse kiirgusega elemendid ja mõju inimesele Radioaktiivse kiirguse kogudoos, mis inimene aastas saab, on keskmiselt 2,8 mSv ning sellest 85% on looduslikest allikatest. Looduslikust radioaktiivsest kiirgusest suurimat osa omavad radoon (~1,2 mSv/a) ning taustkiirgus, mille vähendamiseks eriti võimalusi pole. See taustkiirgus ehk foon annab aastas umbes 1 mSv ning sisaldab gammakiirgust, kosmilist kiirgust ja inimese enda radioaktiivsete nukliidide kiirgust. Tehislikest kiirgusallikast saab inimene meditsiinis kasutatavast kiirgusest
1mg/min; 6→ 0,5mg/min maksimumdoosini 2g/p Dopamiin 20mg/ml – tugevdab südame kontraktiilsust, väikesed doosid tekitavad vasodilatatsiooni ja suurendavad neeruperfusiooni. Toime sõltub doosist. Mitte teha samasse veeni soodaga! Lidokaiin – VF, VT ja ventrikulaarse ekstrasüstoolia korral. On ”teise rea” valik enamuses situatsioonides Annused: südameseiskusel algboolus 1,0-1,5 mg/kg i/v. Vajadusel lisadoos 0,5-0,75 mg/kg i/v 3- 5 minuti jooksul. Kogudoos 3mg/kg (või 200-300mg 1 tunni jooksul) Magneesium 250mg/ml – refraktoorne VF jt rütmihäired. Annused: 2,5g lahjendada 100 ml 5% glükoosis i/v 1-2 5 minutiga Sooda (naatriumbikarbonaat) – pikka aega kestnud elustamine, eriolukordades diagnoositud atsidoosi või hüperkaleemia, mürgistus tritsükliliste antidepressantidega Annused:
alusel arvutatud piima mükotoksiinide sisaldus lubatud piirlimiite ka söödas lubatud koguste korral (Fink-Gremmels, 2008) 5.2. Teised mükotoksiinid T-2 toksiin eritub piima 0,2% (0,05-2%) ulatuses. See tähendab, et söödaga tarbitud doos 0.42 mg/kg KM (u 36 g/kg ratsioonis) jõuab piima koguses maksimaalselt 0,035 g/kg . Teised uurijad on leidnud suuremat eritumist: eksperimentaalne päevane kogudoos 182 mg (9 ppm antud dieedis) 15 päeva jooksul põhjustas 160 ppb toksiini metboliitide esiemise piimas tipp-perioodil. DON eritub piima peamiselt metaboliidina DOM-1 ja vähemal määral natiivselt, aga eritub vaid 0,0001-0,0002% sissesöödud DON kogusest ja 0.00040.0024% moodustunud DOM kogusest 15 Erinevates uuringutes 920 mg või 300 mg DON manustamine piimalehmale võimaldas detekteerida
radionukliiddiagnostika puhul. Kiirgusdoosi suurus sõltub paljudest teguritest. Kiirgusdoosi mõõtmist nimetatakse dosimeetriaks. Kiirguskaitse eesmärk on välistada kiirguse akuutne toime, st. deterministlikud efektid ja viia miinimumini stohhastiliste efektide st. somaatiliste ja geneetiliste muutuste tekke risk. Kiirgusdoose on alati otstarbekas võrrelda loodusliku kiirgusfooni poolt tekitatud doosidega. Looduslik foon mõjutab kõiki inimesi, personaalne kogudoos sõltub inimese elukohast ja töö eripärast (kiirgussfääri töötajad). Inglismaal on elanikkonna keskmine aastane saadav kogudoos 2.6 mSv, Soomes ca 5 mSv, Saksamaal 7 mSv, kusjuures 15-20% sellest on meditsiinilistest protseduuuridest saadud kiirgus. Mõõtühikud Kiirguse bioloogilise toime seisukohalt on oluline teha vahet kiirituse ehk ekspositsiooni ja absorbeerunud doosi vahel. Kui piisava energiaga kiirgus läbib keskkonda, tekib selles kiirguse ja keskonna
K: rohkem ei ole teadaolevaid ennetusmeetodeid täna (.) tänaseks päevaks küll üles loetleda J.M: päiksekreem (.) kas see ei aita või K: päiksekreem paraku pigem soodustab nahavähi [teket] J.M: [tohoh] K: kuna inimesed kui nad kasutavad päiksekaitsefaktoritega kreeme siis sellisel juhul nad ei põle ära vaid viibivad väga kaua ultraviolettkiirguse käes (.) ja kumulatiivne ehk kogudoos elu jooksul on väga kõrge ja seetõttu haigestutakse siis nahavähki ühel hetkel J.M: ehk siis kogu elu on vaeva nähtud ja ühel hetkel läheks asi kriitiliseks K: nooo (.) umbes nii J.M: piltlikult=öeldes (.) ma ei saa aru sellest päikesefaktori numbrist (.) ühed naisterahvad ütlevad et see näitab kui palju päikest kannatab (.) teised ütlevad mitu minutit võib päikese käes olla 29
annaabi.ee 
