Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E
alguses Kalduvus reegleid rikkuda, sh vägivaldselt käituda on väga varieeruv erinevate indiviidide vahel ühe indiviidi elu jooksul Vägivaldse käitumise neurobioloogilised alusfaktorid: - emotsionaalne ja käitumuslik düsregulatsioon - emotsioonid ei reguleeri inimese käitumist, vaid düsreguleerivad - ei vallandu emotsioone, mis võiksid käitumist reguleerida - kognitiivsed häired - kogntiivse defitsiidi tõttu saab inimene ümbrusest halvasti aru Probleemid alusfaktoritega - miks samade alusfaktorite olemasolul on indiviidide käitumine siiski erinev? - kuidas alusfaktoreid mõõta? - alusfaktorid ei ole tegelikult muutumatud, aju areng on mõjutatav sotsiaalsete interaktsioonidega - mis toimub erinevate alusfaktorite interaktsiooni korral? Vaatamata põhjuste keerukusele on siiski võimalik anda prognostilisi hinnanguid vägivaldsusriski tõusu või vähenemise kohta.
Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist, kommunikatsiooniteooriatest, ambitsioonist luua tehisintellekt, uutest suundadest lingvistikas (N.Chomsky), füsioloogiliste kallakuga töödest (neurofüsioloogia ja psühholoogia). Olulised nimed kogntiivse suuna tekkeloos: H. von Helmholtz (1821-1894) alateadlike järelduste kontseptsioon F. Donders (1818-1889) psüühiliste protsesside järgnevus ja aegade mõõtmine (eksperimentaalne tõestus); mentaalne kronomeetria; lihtne ja valikreaktsiooniaeg W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E
Tänapäeva infotulvas on reklaami üheks võtmeküsimuseks tähelepandavus, kuidas seda võita, hoida ja juhtida. Tähelepanu mõjutavad individuaalsed faktorid pole reklaami valmistaja kontolli all: -vajadused ja motivatsioon (näljased on toitumisstiimulite suhtes palju tundlikumad) 2 -hoiakud. Kogntiivse tasakaalu teooriate kohaselt taotleb inimene hoiakute vahelist tasakaalu. Inimesed on vastuvõtlikumad infole, mis on kooskõlas nende hoiakutega ja võivad vältida hoiakutega vastuolus olevaid teateid. Reklaamil on raske köita toote vastaste tähelepanu, st uusi kliente raske saada. -Adaptatsiooni tase. Harjumuslikku ei märgata tähelepanu tõmbab ootamatu esitamine harjumuspärases keskkonnas. -Tähelepanu mahu piiratus - ühele stiimulile keskendumise aeg on piiratud
annaabi.ee 
