projektiivmeetodit. Usun, et projektiivmeetod oleks antud juhul kõige tulemuslikum, kuna inimene projekteerib oma tunded alateadlikult enda joonistatud piltidele. Seesugust meetodit viivad läbi eeskätt psühholoogid. Käitumisprobleemidega lastel on tunded enamjaolt ,,kümne luku taha pandud". Seega ongi oluline, et blokeeritud emotsionaalsus saaks ka päevavalgust näha. Kognitivistlik teooria baseerub kognitsioonidele (suhtumised, väärtused, hoiakud, ootused, kujutlused, uskumused). Antud situatsioonis saaks läbi viia intervjuud ning probleemsel õpilasel täita enesehinnagulehti, et ta võtaks aja maha. Niisamuti aitaks (kiir)intervjuu uurida, mis on Akmentini ,,mustas kastis" ehk missugused on tema hoiakud, uskumused jne. Eelkõige tuleks uurida tema arvamust ideaalsest-minast ning seejärel anda talle enese-instruktsioone. Ning kindlasti tuleb õpetajal jälgida enese käitumist, sest tema on
Laste sotsiaalsete oskuste arengu toetamine. Esimese ja teise kooliastme õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisel on sobiv kasutada alltoodud strateegiaid. 1. Modelleerimine, kus demonstreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmis või elavas esituses. Kui modell on lapsega sarnane või tema jaoks oluline ja uut käitu- mist kinnitatakse, võib see olla väga oluline õppimise allikas. 2. Kognitiiv-käitumuslike strateegiate kasutamisel keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemilahendamise võimetele. 4. Emotsionaalne ja enesekohaste oskuste areng Tunnetest arusaamine Laste ja täiskasvanute toimetulek oma tunnetega on väga erinev. Edukakas toimimiseks ja suheteks teistega on vajalik teadvustada ja mõista ka meid ümbritsevate inimeste tundeid. 106-118
videofilmil või elavas esituses. Laps sarnasuse puhul on see väga oluline õppimise allikas. Modellerimine viiakse läbi kolme sammuna: 1) oskuse tutvustamine, esitatakse verbaalne edenev käitumise järjestus; 2) õpetaja või eakaaslase käitumise demonstreerimine, nt. video abil 3) käitumise sooritamine rollimängus, antakse tagasiside. • Kognitiiv-käitumuslik strateegia. Siin keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemi lahendamise võimetele. Üheks võimalikuks meetodiks on siin juhendamine kus lapsele antakse õpetaja poolt konkreetsed käitumisreeglid või tegevuste järjestus. Häid tulemusi on võimalik saavutada, kui üheaegselt juhendada ja modelleerida. • Sotsiaalne probleemilahendamine, see on meetod, mis õpetab lastele sotsiaalsete probleemide lahendamise protsessi. Sisuks on inimestevaheliste probleemide
3. 4. käitumise kirjeldatavus hindamise ja ravi tunnuseks 5. sekkumisstrateegiad tuleb kavandada individuaalselt iga kliendi vajadustest lähtuvalt. Vajadustest, ressurssidest ja omadustest. 6. instrumentaalsed ja interpersonaalsed käitumised. 7. kõrvalmõjud ei pruugi olla ebasoodsad 8. rakendusteaduslik vaade luuakse mõõdetavaid ja korratavaid meetodeid ning tulemusi 9. sekkumine võib olla seotud tunnetega, suunatud kognitsioonidele, kujutlustele või bioloogilistele protsessidele 10. käitumuslikud sekkumised insight pigem järgneb teraapiale kui eelneb sellele Nõustamispsühholoogia 29.03 Ellis: Irratsionaalne olemine on bioloogiline omadus. Samuti on bioloogiline see, kui inimene klammerdub destruktiivsetesse mõttemallidesse. Ka hedonism. Inimene võiks püüda tunda ja tunnetada end sellisena, nagu ta on, mitte püüelda perfektsionismi poole. Ma pean ja ma ei tohi
annaabi.ee 
