3 liiki vajadused.* Füsiolooloogilised vajadused, mille rahuldamata inimene elada ei saa, sureb.nt jook , õhk.*Psühholoogilised, primaarsed vajadused, nagu uudishimu, tunnustus ja suhtlemisvajadus. * Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt koos kultuuriga.Optimaal seisund- kui inimene on motiveeritud ja piisavalt erutatud, mitte liiga motiveeritud ja ka mitte liiga rahulik.Vastandprotsessid. Need protsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavatele vastupidistele tunnetele.Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi et jõuda seeläbi millegi meeldivani.Humanistliku lähenemis viisi üks alusepanijaid oli Abraham Maslow. Ta koostas püramiidi kus kõrgemaid vajadusi rahultavad inimesed siis kui enamik alumisi on rahuldatud. Püramiidi astmed :*Füsioloogilised vajadused- seksuaal-,vee-,toidu-,une vajadus jms. *Kaitstus vajadus-inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust.
kiinduda. Selline sisemine läheduseigatsus ja emotsionaalne eraldatus võivad suurendada depressiooniohtu. Ärevus ja hirm: Lastel on vaja vanemaid, et tunda end maalimas turvaliselt ja väljaspool ohtu. Kaotused võtavad turvatunde ja põhjustavad hirmu. Sügav kurbus ja lein: Hirm läheduse ees,turvatunde puudumine ja kurbus, võivad aastateks inimese sisse püsima jääda, ehkki valu põhjustanud sündmus on ammu möödas. Sellistel lastel on suur oht reageerida hilisemas elus kogetavatele kaotustele üliägedalt. Uus kaotus avab mineviku haavad. Karm kasvukeskkond: Aeg-ajalt kaotab iga lapsevanem enesevalitsuse, on taktitu ning teeb vigu, mis lapsi haavavad. Pole ju keegi meist täiuslik!Paraku valitseb liigagi paljudes kodudes pidevalt kalk õhkkond. Tihti kuulub selle juurde ka füüsiline vägivald ja lapse alavääristamine. Näiteks:Toidupoesisa, kes raputas oma poega ja ütles:``Sa oled mõttetu sitavikat.``
kitsamas mõttes, kus tema tegevuse tulemuseks on episteme – teadmine ranges tähenduses. Kasutan dianoia eestikeelse vastena sõna “aru” ja nous`i vastena sõna “mõistus”. Niisiis võivad inimlikud teadmised Platoni järgi pärineda kahest mittevõrdväärsest allikast: arupärasest mõtlemisest ja mõistuspärasest mõtlemisest. Nende mittevõrdväärsus ilmneb Platoni silmis kahes asjaolus. Esiteks, arupärane mõtlemine toetub meeleliselt kogetavatele abivahenditele, sel ajal kui mõistuspärane mõtlemine on nö. puhas mõtlemine, st. mõtlemine, mis toetub üksnes iseendale, ning millesse ei ole segatud midagi meelelist. Arupärase mõtlemise näitena käsitleb Platon 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. matemaatikat, eelkõige geomeetriat. Geomeetria toetumine meelelisele kogemusele ilmneb selles,
eraldatus võivad suurendada depressiooniohtu. Ärevus ja hirm: Lastel on vaja vanemaid, et tunda end maailmas turvaliselt ja väljaspool ohtu. Kaotused võtavad turvatunde ja põhjustavad hirmu. Sügav kurbus ja lein: Hirm läheduse ees, turvatunde puudumine ja kurbus võivad aastateks inimese sisse püsima jääda, ehkki valu põhjustanud sündmus on ammu möödas. Sellistel lastel on suur oht reageerida hilisemas elus kogetavatele kaotustele üliägedalt. Uus kaotus avab mineviku haavad. Teisel võib sellist ägedad reaktsiooni olla raske mõista, kuni ta võtab endale aega, et meenutada ka lapsepõlvekogemusi. Linda on 27-aastane üksik naine, kes tundis hirmsat piinlikkust, rääkides mulle depressioonist, mis tabas teda pärast kassi surma. "Tunnen end nii lollina. Lemmiklooma surm teeb loomulikult meele kurvaks, aga mina olen Callie´ surmast saadik olnud täielik inimvare
annaabi.ee 
