põdejat aitas üks ja teistsugune ravim. Kunsti puhul suudab see sama ravim aidata seda ühe ja teise haiguse põdejat. 2. Inimesed, kes on kogenud, on edukamad kui need, kel on üldise teadmine (logos), kuna kõik tegevused ja kõik protsessid puudutavad üksikut, mitte üldist. Näiteks arstil, kellel on logos ilma kogemusteta ning tunnetab üldist, aga üksikut selles ei tea, läheb haige ravimine sageli luhta, kuna ravitav on üksik. Üldise teadjaid peetakse targemateks kogenutest, kuna teadmised ja asjatundlikkus kuuluvad rohkem üldise kui kogenud juurde. Järelikult tarkus tuleneb kõikide puhul rohkem teadmistest. Näiteks ärimehel on üldised teadmised majandusest ja ärist ning ostab imehästi suhelda ja seeläbi ennast/oma tegevust ka reklaamida, kuid tema alluvuses töötav reklaamiagentuur oskab ainult head reklaami teha. II 1. Põhjus on: a) “see asja sisu, millest ta tekib” – asja tekkimisel/loomisel on põhjuseks see, millest ta tekkinud/loodud on
Üksikteadmine on küll kõige tähtsam, kuid ta ei ütle mitte millegi kohta miks. Teadmine ja asjatundlikkus kuuluvad rohkem kunsti kui kogemuse juurde, me peame kunstitundjaid kogenuist targemaks. Kogenud ei tea põhjust, kunsti valdajad aga teavad. Teadmiste ja mitteteadmiste märgiks on õpetamine. Seetõttu peetakse kunsti rohkem kui kogemust teadmiseks, sest ühed suudavad õpetada, teised mitte. Kogenu tundub targemana nendest, kel on mingi meeltetjau, kunsti valdaja tundub targemana kogenutest. Inimesed imetlevad seda, kes esimeserna leiutas meeltetajude kõrval mingi kunsti, sest ta oli tark ja erines teistest ning tema leiutisest oli mingit kasu. Tarkus on teadus mingitest põhjustest ja algetest. Tark on see, kes teab kõike niivõrd kui see võimalik on, kuid ta ei oma üksikut teadmist. Tark suudab tunnetada raskesti tunnetatavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat; igas teaduses põhjuste asjus täpsemat ja õpetamisvõimelisemat
käitumine treeneri omast. 2) Õpilaste käitumine - keh. kasv. meeldivuse aspekt ja keh. kasv. antud väärtushinnangud, õpilaste erinevad tegevused tunnis ja osavate ja vähem osavate hõivatus ja võimalus harjutada tunnis. Lisaks uuritakse õpilaste käitumisprobleeme noortespordis. 3) Õpetamise efektiivsus mille poolest erinevad efektiivsed õpetajad/treenerid vähem efektiivsetest ja kogenumad vähem kogenutest, millised õppemeetodid on efektiivsed, esimesel tööaastal ette tulevate probleemide lahendamine, millised on eduka treeneri tunnused? Uuritakse ka õpetajate ettevalmistusprogramme ning pedagoogilise praktika programme. 4) Õpetaja/treeneri rollid uuritakse nende erinevusi ja sarnasusi, erinevustest tulenevaid konflikte, õpetaja/treeneri ootusi ja lootusi õpilastele.
- Negatiivsed muutused meeleolus ja mõtlemises (2/7; lapsed 1 siit v eelmisest) - Kõrggendunud erutuvus j areageerivus (2/6; lapsed 2) - Kestuvus enam kui kuu RHK11 - Sündmuste kriteerium puudub, määratlus laiem - Taaskogemine - Vältimine (mõtteid, inimesi, kohti, tegevusi) - Ohutaju (ülierutuvus, ehmumine) - Kestvus mõned nädalad Traumade esinemine - Traumaatilisi olukordi kogunenud 61 meestest ja 5 naistest - 25-30% protsendil kogenutest kujuneb välja PTSD - PTSD esinemissagedus u 8% Kulg - Sümptomid arenevad koheselt trauma kogemise järgselt, kuid võib ilmneda hoopis hiljem - Kulg ja prognoos varieeruvad Kaasuvad sümptomid - Kõrge ärevuse või depressiooni tase - Joovastavate ainete kuritarvitamine - Kognitiivne mahajäävus - Füüsiline tervis - Sotsiaalsed suhted - Kui patsient kannatanud enne traumat vaimse tervise häirete all, võib tegu olla
annaabi.ee 
