Tuuli-Ann Freienthal ajakirjandus ja kommunikatsioon 2015/2016 õa B32571 November 2015 Minu soovitused Eesti Rahvusringhäälingule Eesti Rahvusringhääling on Eesti kultuuris ning ühiskonnas asendamatul kohal ning üldiselt võib ERRi tööd pidada suurepäraseks. Sellegipoolest saab alati võtta veelgi kõrgemaid eesmärke ning muutuda selle abil kogemustelt või sisult üha hinnatumaks. Üheks suurepäraseks väljundiks oleks suunata rohkem tähelepanu Eesti noortele ning luua neile sisulist meediat, mis ühendaks endas hariva ja meelelahutusliku. Just noored on need, kes vajavad kõrgendatud tähelepanu, sest nemad loovad tuleviku Eesti ning ERR on osaliselt vastutav, et tänased noored huvituksid Rahvusringhäälingu poolt pakutavast. Üheks olulisimaks argumendiks, miks peaks ERR kavasse võtma konkreetsema
Hiljem tähistatud kohti uuesti lugedes selgub, et lugemis käigus on neist nii mõnigi iseenesest selgeks saanud. · Arusaamist hõlbustab, kui lugema asudes või loengut kuulama valmistudes annad endale paar ainevalda süvenemist aitavat suunitust. · Enne uuele teemale üleminekut püüa luua endale ajsast orienteeruv tervikpilt. · Aine omandamine läheb ladusamalt, kui selle õpingu eel, ajal ja järel argielu kogemustelt tuge saada. Ideeskeemi meetod : · Koosta mõttekaart, mis koondab peamised ideed ja märksõnad. Järgnev õppimine/kirjatöö toetub mõttekaardile. Kordamine 1. Mõtestatud teksti õppides leia kohe pärast läbilugemist see minimaalne hulk võtmesõnu, mis annavad edasi teksti tuuma ja uudse sisu. Piisab 5-6 minutist. 2. Päev või paar pärast teksti kallal töötamist heida pilk selle võtmesõnadele ja proovi meenutada olulisimat tekstis
Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine. 33. Inimkonna eksistentsil ei saa mõte puududa, kui individuaalsel inimelul on sügav mõte. 34. loogiline ja konventsionaalne e kokkuleppeline 35. Argiteadmise erinevus teaduslikust teadmisest: argiteadmine ei ole täpselt väljendatud, ei ole süstematiseeritud ja seda on raske kummutada, sest see ei ole täpne. 36. Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Teadmine saab sisu ja materjali kogemustelt ning vormi mõistuselt. 37. Teadlased tegutsevad katseeksitusmeetodil. 38. Teooriad on võrgud, mis püüavad kinni selle, mida püüame teadvustada ja ära seletada. 39. Valetamisel esitame sihikindlalt valesid väiteid. Tõe varjamise korral ei räägi me tõde välja, kuigi me seda teame. Eksides me arvame, et teame, aga tegelikult ei tea. 40. Kõlbluse kuldreegel- ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Soovi teistele seda, mida sa tahaksid ka endale. 41
nõuandest ja enda tühjaks rääkimisest ilma jääda. Hea elu elamise juurde kuulub vähemalt kolm dimensiooni(McLeod, 2007;66): • teistega suhtes olemine, kahepoolsuse ja kuuluvuse tajumine ning hoolimise kogemine • identiteeditaju või „kes-ma-olen“ teadmise konstrueerimine ja säilitamine • tähendusallikate avastamine, soodustamine, ühendumine; samuti eesmärk, mis tagab heaolutunde, rahulolu ja loomise tajumine. Võin enda kogemustelt öelda, et olen olnud mitmeid kordi identiteedikriisi ja otsingutel „kes-ma- ole-mis-elult-soovin“, seda väga nuputanud ei ole ma täielikult siiani, kuid ei ole ka enam täielikus kriisis ja öelda, et isegi enamvähem see teadmine, kes ma olen tagab mulle heaolu tunde ja rahuliku olemise. Inimeste peamised soovid nõustaja juurde minnes(McLeod, 2007;75): • oma eluga toime tulla • kellegagi rääkida, kui nad on eluga ummikusse jooksnud
ja selle analüüsist. Tajude kaudu tuleb meile informatsioon. Empiristlikul positsioonil on näiteks John Locke, kes leiab, et lihtidee on põhjustatud tajude poolt, mis on saanud mõjutusi välisobjektidest ning lihtideed koos moodustavad liitideid. David Hume, samuti empiristlikul positsioonil, on arvamusel, et ideed on välisobjektide põhjustatud tajude koopiad. 8) Ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias on see, et meelelistelt kogemustelt pole võimalik tuletada kõiki teadmisi, vaid oluline roll on ka sisetundel. Kuulsaimad ratsionalistliku epistemoloogia pooldajad on näiteks Platon ja Descartes. Neist esimene leiab sisetunde põhjustajaks olevat eelmisest elust pärinevad teadmised, Descartes on aga öelnud: „Ma mõtlen – järelikult ma olen.“ See ütlus väljendab tema arusaama, mille kohaselt loomulik
annaabi.ee 
