Võib väita, et nn võimatute objektide suhtes ei saa sisse võtta e-hoiakut. Nt nelinurkne ring, taevassinine roosa ingel jne. Erinevalt ringist ja nelinurgast (või roosast ja sinisest inglist), ei saa me neid kujutada, ega ka ette-kujutada – samuti pole andmeid sellistest hallutsinatsioonidest. Kaitse: isegi, kui me ei saa võimatud objekte ettekujutada, saame neist mõelda – ja siis saame võtta nende objektide suhtes e-hoiaku! 6. Selgitage kogemistingimuse ideed. Füsioloogiline etteheide ontoloogilisele universalismile, et kõik objektid ei saa esteetilised olla, sest nende suhtes ei saa e-hoiakut võtta (sest hakkad oksele). Kogemistingimuse idee ütleb, et sa ei pea raipe juures olema, võid pilti ka vaadata ju (nii ei hakka oksele, aga näed ikka). Sama on päikseloojanguga, ei pea päikse peal olema, et seda kogeda nii, et surma ei saa. 7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust.
Nt laibad sisaldavad nn ’’laibamürke’’, mis kutsuvad esile füsioloogilise paratamatusega okserefleksi. 5. Milles seisneb võimatute objektide etteheide? Võib väita, et nn võimatute objektide suhtes ei saa sisse võtta E-hoiakut! Nt „nelinurkne ring“, „taevasinine roosa ingel“ Erinevalt ringist ja nelinurgast (või roosast ja sinisest inglist), ei saa me neid kujutada, ega ka ette-kujutada – samuti pole andmeid sellistest hallutsinatsioonidest. 6. Selgitage kogemistingimuse ideed. Fraas ’’ninapidi sees’’ on tähenduslik, sest õigupoolest võiks ontoloogiline universalist panna kahtluse alla eelduse, et raipe esteetiline „võtmine“ nõuab just selliseid „nasaalseid“ kogemistingimusi. Võime ju raibet kogeda märksa distantseeritumates situatsioonides, näiteks fotolt või filmilindilt ning välistada ei saa sedagi, et mõni esteetiline vuajerist eelistab raibet hoopis binoklist vaadata. Muidugi võivad ka kognitiivsed asjaolud – nt tühipaljas
Saab väita, et nn võimatute objektide suhtes ei saa sisse võtta e-hoiakut(nelinurkne ring). Erinevalt ringist ja nelinurgast, ei saa me neid kujutada, ega ka ette-kujutada samuti pole andmeid sellistest hallutsionatsioonidest. Kaitse objekti mõiste: venitab objektimõiste ebaharlikult avaraks; mõeldavus: isegi kui me ei saa võimatud objekte ettekujutada, saame neist ometi mõelda ja siis saame võtta nende objektide suhtes e-hoiaku. 6. Selgitage kogemistingimuse ideed. Fraas ,,ninapidi sees" on tähenduslik, sest õigupoolest võiks ontoloogilise universalist panna kahtluse alla eelduse, et raipe esteetiline ,,võtmine" nõuab just selliseid ,,nasaalseid" kogemistingimusi. Võime ju raibet kogeda märksa kaugemas situatsioonides nt filmis ning välistada ei saa sedagi, et mõni esteetiline vuajerist eelistab raibet hoopis binoklist vaadata. Ka kognitiivsed asjaolud nt tühipaljas teadmine et tegemist on raipega inhibeerida
Lowe 1995). (asi, objekt, entiteet, fenomen, nähtus, ...). Seega, kas X saab olla E-hoiaku objekt (asi vms) sõltub sellest, kuidas neid mõisteid määratleda. b) mõeldavus: Võimatud objektid saavad olla E-hoiaku objektiks! Isegi kui me ei saa neid objekte ette-kujutada, saame neist ometi mõtelda ja võtta nende objektide suhtes E-hoiaku! Probleem: väga raske eristada: 1)mõtlemist võimatust objektist 2)selle objekti suhtes E- hoiaku võtmist. 9. Selgitage kogemistingimuse ideed! b) kogemistingimused? Epistemoloogias: asjad paistavad erinevates tingimustes erinevalt. Esteetikas: Kunstiteoste õige vaatamine (hindamine, jms) eeldab õigeid kogemustingimusi (sõltuvad kunstiajaloolistest asjaoludest jms) (Ziff 1964). Psühholoogilised tingimused (purjus, "narkos"). Füüsiline tingimused (pime ruum). NB! Eri hinnangud tulenevad sellest, et hindajad eeldavad (sageli enese teadmata) erinevaid kogemistingimusi (Zemach 1997).
annaabi.ee 
