ning osutuda nende poolt hüljatuiks. Sellised vanemad eksivad rängalt, püüdes võita lapse poolehoidu talle liigseid järelandmisi tehes, lootuses last seeläbi maha rahustada. Kui laps on aru saanud, et kontroll täiskasvanu käitumise üle on tema käes, hakkab ta seda ära kasutama. Kui anda selleks luba, võib indigo võtta üle lapsevanema rolli. See muudab suhted keeruliseks ja sunnib last üle võtma ka vanemate puudusi ning takistab tal kogemast lapsepõlve. Suhtlemine indigolastega nõuab vanematelt suuremat teadlikkust. Siinkohal on hea ära tuua ühe selgeltnägija nõuanne mulle: ,,Robert, sinu tütar vajab juhendamist, armastust ja distsipliini, mitte aga lapsevanemaid. Ta mõistab oma eluülesannet ja siinolemise eesmärki. Ole talle teejuhiks." See nõuanne on mind väga palju aidanud. Kokkuvõte Need ,,uued" lapsed, kes kehastuvad praegu Maa peale, omavad märksa kõrgemat teadvustasandit kui lapsed varasematel aegadel
Virgunud loomus on täielikult ja loomupäraselt helde, kuna ta näeb kaugemale teistest koosnevast duaalsusest. Helduse keskset ideed budismis kannab väga selgelt bodhisattva vaimne ideaal. Bodhisattva on olend, kes järgib vaimset teed teiste aitamise eesmärgil. Kogu tema elu on kahetsustundeta ja vastu oma parimat arusaamist tegutsemata. 3.3 Kolmas käitumisjuhis ihast rahuloluni See käitumisjuhis räägib sõltuvustest ja ihadest vabanemisest, mis takistavad kogemast meelerahu. Tegemist ei ole puritaanliku seisukohaga seksi suhtes. Traditsiooniline negatiivne vorm näeb seksi kui kõige võimsamat inimlikku iha ning seetõttu suurimat takistust rahulolu saavutamisel. Inimesi aga manitsetakse mitte laskma ühelgi kirel muutuda meelerahu röövivaks neurootiliseks ihaks, ja seks esindab siin kõiki kirgi. ,,Seksuaalse väärkäitumise" idee juhise negatiivses avalduses ei kätke endas ühtegi moraalset hoiakut teatud suguliste
ning osutuda nende poolt hüljatuteks. Sellised vanemad eksivad rängalt, püüdes võita lapse poolehoidu talle liigseid järeleandmisi tehes, lootuses last seeläbi maha rahustada. Kui laps hakkab taipama, et kontroll täiskasvanu käitumise üle on tema käes, hakkab ta seda ära kasutama. Ning kui selleks luba anda, võib indigo üle võtta lapsevanema rolli. See muudab lapse ja vanema suhted keeruliseks ja sunnib last üle võtma ka vanemate puudusi ning takistab tal kogemast lapsepõlve. Seega, suhtlemine indigolastega nõuab vanematelt suuremat teadlikkust. 2.5 Indigolaste õpetamine. See on keeruline. Et indigolaps süsteemi ära mahuks, tuleks ja peab süsteemi muutma. USA´s erivajadustega lastega töötav õpetaja Cathy Patterson toob välja hulga tähelepanekuid indigolaste kohta ja jagab ka soovitusi lapsevanematele. Kaasaegsed haridustöötajad on välja mõelnud hulga meetodeid ja strateegiaid, mis on
oma mõju olemas. Püsivus on õpitud omadus, mis tugineb uskumusel, et oma võimete pikaajaline kasutamine toob soovitud tulemuse. Toimekad inimesed on lootusrikkad ja lootust omavad inimesed käituvad püsivalt ning saavutavad lõpuks edu. Lapsed vajavad uhkusetunde kogemist, sest see annab neile autonoomsuse, võimu ja enesekindluse tunde (Deci & Ryan, 1985). Kas keegi saab neil takistada uhkust kogemast? Selgub, et selle võimsa tunde võivad lastelt röövida kas nende vanemad või õpetajad, kui need loevad laste edu oma saavutusteks. Teine ebasoodus võimalus seisneb laste kasvatamises sellises keskkonnas, kus laps ei saa midagi iseseisvalt teha. Näib, et uhkust õhutab see, kui laps saab teha oma valikud ise ning saab ka tunnustuse oma saavutuse eest täielikult endale ja teda ei laideta tema puuduste eest. Kõrge enesehinnangu teiseks aspektiks on oma puudujääkide aktsepteerimine
õppimis või töökoha. Ta saab kuuluda ühiskonda oma alarühma kaudu ega koge end olevat väljajäetuna. Vastasel juhul noor eraldub, isoleerub. Põhitundmuste keskne tasakaal kirjeldab kuidas üksikisik on tulnud toime kriisiga. Arenguetappide läbides inimene kohtab ja ta kogeb arenguetappi kuuluvaid mõlemaid tundeid, positiivseid ja negatiivseid. Keegi ei saa hoiduda kogu arengu jooksul kogemast pettumusi, alandust, eristumist ja üksindust. Igas arenguetapis pannakse põhitundmuste tasakaal ikka ja jälle proovile. Kui lapse areng on olnud rohkem negatiivseid põhitundmusi pakkuv, tekitavad ka elu jooksul kogetud pettumused ja ebaõnnestumised talle võimsaid negatiivseid tundeid nagu ahistus ja süütunne. Kui lapse areng on toimunud positiivselt kuid ta on