Alaleütlev kääne Alaleütlev kääne on väliskohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a. sihtkohta, nt Mari sõitis välismaale; b. tähtaega, nt Koosolek viidi üle neljapäevale; c. tulemusseisundit, nt Tüdruku nägu läks naerule. Kisub vihmale. Alaleütleva olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d. adressaati, nt Mari rääkis Jürile kõik ausalt ära; e. kogejat, nt Mulle meeldib siin elada. Lisaks loetletud funktsioonidele vormistab alaleütlev ka mõningate verbide rektsioonilisi laiendeid, mis märgivad: f. kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule; g. hoiaku või emotsiooni objekti, nt Mihkel on sõbrale kade. Ära ole mulle kuri; h. või on ilma selge tähenduseta, nt Jüri eelistab õlut teistele jookidele. Järgnege mulle.
oma lokaalse sisu (na-lokatiivist on saanud essiiv, ta-separatiivist partitiiv) või hoopis kõrvale jäänud (klatiiv). Hoopis hiljem, läänemeresoome algkeeles kujunes välja uus kohakäänetesüsteem, kus tehakse vahet veel sise- ja väliskohakäänete vahel, kuid koha kolmeaspektilisuse väljendamine on säilitatud. Kohakäänete sarja kolmeliikmelisus on oluline uurali keelte tunnusjoon. Kohakäänete abil väljendatakse tüüpiliselt ka kogejat, omajat ja tegijat (erinevalt indoeuroopa keeltest). Omaja: mul on poeg Tegija: mul tuleb õppida Eesti keeles kasutatakse jätmise, jäämise ja mahtumise jmt tähenduses tähendustest latiivseid vorme (raamat jäi kooli), indoeuroopa keeltes aga lokatiivseid. Võtmise, otsimise, leidmise ja liikumistee jm jaoks on separatiivsed vormid (püüan metsast jäneseid). Sisekohakäänded
Seestütleva käände tunnus on st. Alaleütlev kääne Alaleütlev kääne on väliskohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Mari sõitis välismaale; b) tähtaega, nt Koosolek viidi üle neljapäevale; c) tulemusseisundit, nt Tüdruku nägu läks naerule. Kisub vihmale. Alaleütleva olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d) adressaati, nt Mari rääkis Jürile kõik ausalt ära; e) kogejat, nt Mulle meeldib siin elada. Lisaks loetletud funktsioonidele vormistab alaleütlev ka mõningate verbide rektsioonilisi laiendeid, mis märgivad: f) kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule; g) hoiaku või emotsiooni objekti, nt Mihkel on sõbrale kade. Ära ole mulle kuri; h) või on ilma selge tähenduseta, nt Jüri eelistab õlut teistele jookidele. Järgnegemulle.
Ta on näost kaame. Seestütleva käände tunnus on st. Alaleütlev kääne on väliskohakäänete seas sihikääne, mille abil väljendatakse olenevalt sõna leksikaalsest tähendusest: a) sihtkohta, nt Mari sõitis välismaale; b) tähtaega, nt Koosolek viidi üle neljapäevale; c) tulemusseisundit, nt Tüdruku nägu läks naerule. Kisub vihmale. Alaleütleva olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d) adressaati, nt Mari rääkis Jürile kõik ausalt ära; e) kogejat, nt Mulle meeldib siin elada. f) kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule; g) hoiaku või emotsiooni objekti, nt Mihkel on sõbrale kade. Ära ole mulle kuri; h) või on ilma selge tähenduseta, nt Jüri eelistab õlut teistele jookidele. Järgnegemulle. Alaleütleva käände tunnusel on kaks varianti: le ja lle. Morfeemivariant lle esineb ainult kolme
annaabi.ee 
