seedimist, stimuleerides maomahla eritumist ja soolestiku motoorikat. · Kofeiin laiendab veresooni, suurendades sellega neerude verevarustust ja uriini moodustumist = · Suureneb südame löögisagedus · Lühiajaliselt tõuseb vererõhk · Väheneb veresoonte toonus südames, ajus ja kopsudes, samal ajal väheneb naha ja siseorganite verevarustus = · Vererõhk ei tõuse aga verevarustus paraneb + · Suuremad kofeiiniannused suurendavad veresoonte toonust, tõstes mõõdukalt vererõhku - kasulik migreenihaigetele · Vanematele inimestele sobib lahjem kohv, mis parandab peaaju vereringet · Kofeiini silelihaseid lõõgastav toime on lisaks veresoontele oluline ka kopsudes, kus kofeiin lõõgastab hingamisteid kasulik astmahaigetele + · Mõõdukas kohvi joomine (2-4 tassi päevas) alandab käärsoolevähki haigestumise riski 25%, sapikivide 45%, maksatsirroosi 80% ja
Kofeiini head küljed Kõrvaldab uimasuse ning taastab erksuse Teadlaste sõnul laiendab hingamisteid Kiirendab ahjutegevust, parandab meeleolu Laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust Parandab lühiajalist mälu, lühendab reaktsiooniaega ning suurendab arvutusülesannete sooritamise kiirust. Kaitseb parkinsoni tõve eest Kofeiini halvad küljed Suurendab stressihormoonide hulka ning hävitab B-vitamiini varud organimis Suuremad kofeiiniannused aga võivad põhjustada seedetrakti vaevusi, nagu kõrvetised, näriv valu ja kõhukorinad. Kofeiini toimel viiakse organismist välja kaltsiumi, magneesiumi, D- vitamiini ja teisi mineraalaineid Kofeiin tekitab janu, närvilisust, unetust, nälga, hägust nägemist, külma higi, kahvatust, kõhulahtisust Huvitavaid fakte Suitsetamine kiirendab kofeiini eemaldumist kehast Kofeiini kasutatakse valuvaigistites ,sest see suurendab peavaluravimite imendumist Bach kirjutas kohvile kantaadi
suureneb triglütseriidide ja vabade rasvhapete sisaldus. Teofülliin lõõgastab bronhide silelihaseid. · Mõõdukates kogustes (200400 mg päevas) avaldab kofeiin organismile erutavat toimet: vähendab ajutiselt väsimustunnet (kuid ei kõrvalda une vajadust), parandab seljaaju reflekse, süvendab hingamist, suurendab uriini teket, tõstab vööt- ja südamelihase toonust ning parandab vereringvoolu kehas. · Väikesed ja mõõdukad kofeiiniannused suurendavad neerupealistes adrenaliini, noradrenaliini ja kortisooni (ärkveloleku hormoon) vabanemist. · Need stressihormoonid stimuleerivad sümpaatilist närvisüsteemi, mille tulemusena suureneb südame löögisagedus, lühiajaliselt tõuseb vererõhk, väheneb veresoonte toonus südames, kopsudes ja ajus. Samal ajal väheneb naha ja siseorganite verevarustus. Kokkuvõttes vererõhk ei tõuse, kuid vereringe paraneb.
90% kofeiinist. Teobromiin, mis on kakaos närviergutiks, kuulub nõrgimate psühhoaktiivsete ainete hulka. Metüülksantiinide peamised toimed on kesknärvisüsteemi ergutamine, uriinierituse suurendamine, südamelihase ergutamine ja silelihast, eriti bronhide silelihaste lõõgastamine. Hingamine kiireneb, vererõhk tõuseb, maomahlaeritus suureneb. Kofeiini ja teofülliini toime – väheneb väsimus ja unisus (tekib unetus), paraneb keskendumisvõime ning mõtted selginevad. Mõõdukad kofeiiniannused (kuni u 200mg e 3 väikest tassi kohvi) aitavad kaasa õppimisülesannete lahendamisele, parandades tähelepanu ja lühiajalist mälu. Võrdluses amfetamiiniga on metüülksantiinide mõju liikumisaktiivsusele väiksem ning nad ei kutsu esile eufooriat, stereotüüpiaid ega psühhoosi, toime väsimusele ja vaimsetele funktsioonidele on aga üsna sarnane. Metüülksantiinid blokeerivad kaht tüüpi adenosiiniretseptoreid, ning
Näiteks tegi Saksa päritolu psühhiaater Emil Kraeplin juba 1889.aastal uuringu. Katsed näitasid, et kofiini tarbimisel lüheneb reaktsiooniaeg ja lihtsate arvutusülesannete lahendamise kiirus suureneb, samas ei paranenud, ülesannete lahendamise õigsus. (www.kliinikum.ee) Kofeiini toimel suureneb ka motoorsete ülesannete nagu trükkimise ja autojuhtimise sooritusvõime, eriti kui need ülesanded kestavad pikka aega ja katsealused on väsinud. Mõõdukad kofeiiniannused (kuni umbes 200 mg ehk kolm väikest tassi kohvi) aitavad kaasa õppimisülesannete lahendamisele, parandades tähelepanu ja lühiajalist mälu. Olenevalt inimesest sobivad mõnele kuni 500 mg annused, kuid mida suurem on annus seda suurem on ka kõrvalmõju. (Harro, 2006) Kofeiini kasutatakse ka ravimites, tavaliselt valuvaigistites ja eriti peavalu jaoks mõeldud tablettides. Seda sellepärast, et kofeiin aitab imenduda ja tugevdab valuvaigisti toimet