1)Mõisted *Rakk väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused *Kude sarnased rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. On olemas epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *elund organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesaindeid. Moodustuvad kudedest. *elundkond moodustub elunditest, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 2)inimese koetüübid 3)Leida loetelust igale nimetatud elundile iseloomuslik koetüüp * tugi-liikumiselundkond luud * hingamiselundkond gaasivahetus, vere varustamine hapnikuga * seedeelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine * erituselundkond eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained * vereringeelundkond kindlustab keha rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ja jääkainete transpordi erituselunditesse * sigimiselundkond sugurakkude tootmine, uu organismi arengu kindlustamine
See kaitseb vigastuste ja bakterite eest. Kogu kehas esinev kude on sidekude see ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab ka elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude. Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada. Alaliikideks on silelihaskude (kokkutõmbumine ei allu tahtele) ja vöötlihaskude, mis omakorda jaguneb veel kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Viimane koetüüp on närvikude. Tema rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked, on neuronid. See koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendriidid on lühemad jätked, mis võtavad vastu signaale. Pikemad jätked on neuriidid ehk aksonid ja nad juhivad närviimpulsse edasi teistesse rakkudesse. Kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga, nim. sünapsideks.
INIMESE ANATOOMIA 1. Kude, koetüüpide ehitus ja ülesanded. Kude on ... Koetüüp Ehitus Ülesanded organismis a) Epiteelkude Rakke tihedalt ja rakuvaheainet Kehapinna katmine e. kattekude On vähe Kehaõõnsuse katmine Elundite katmine Nõrede tootmine sülg Vigastuste parandamine b)Lihaskude Rakud on pikad ja Sise. Kaitse kokkutõmbumis võimelised Liigutada ja kuju c)Närvikude Rakud tähe kujulised ja Vastu võtta erutusi varustatud jätketega Analüüs ja annab edasi d)Sidekude Palju rakuvaheainet Luu ja kõhrkude ...
karvad; seedekanali kraniaal- ja anaalosa; tüümuse epiteel; adenohüpofüüsi ja kilpnäärme epiteel 2)Entodermaalsed koed – soole endoderm (mao ja solte katte- ja näärmeepiteel) 3)Mesodermaalsed koed- nefrotoom, mesoteel 4)Mesenhüüm(looteline sidekude)-endoteel Epiteelkoe klassifikatsioon kasvu alusel koekultuuris 1)Epidermaalne tüüp- iseloomulik rakkude kihistunud paigutus ja nende anisomorfsus eri kihtides. Säilivad ka patoloogilistes tingimustes ja koekultuuris. 2)Enterodermaalne koetüüp – iseloomulik ühekihiline epiteel. 3)Nefrodermaalne koetüüp – iseloomulik ebaühtlase kõrgusega rakud, see omadus säilib ka kultuuris 4)Tsölodermaalne koetüüp – rakkude kalduvus ümmardada või haraliseks muutuda, kultuuris kasvavad õhukese kilena. Epiteelide klassifikatsioon rakkude kuju ja kihistuse järgi(traditsiooniline) 1)Ühekihiline(kihistumata) – lameepiteel,kuupepiteel,silindrilne 2)Mitmekihiline – lameepiteel, kuupepiteel,silindriline epiteel
Haav on alati organismile stressreaktsioon mõjutades haige enesehinnangut ja elustiili. Haavavalu soodustab kudede hüpoksia teket. Haava/ haavandi põhjuse väljaselgitamine (trauma, operatsioonihaav, diabeetiline haavand või lamatishaavand) Haava vanus ( äge või krooniline haav) ja kuidas on toimunud haavaravi haava hindamise hetkeks Haava hindamine (suurus ja sügavus, haavapõhja, käikude, fistlite, võõrkehade, nähtava luu esinemine, koetüüp haavaõõnsuses, haavadreenide hulk ja eksudaadi iseloom, nahk haava ümber) Koe nekroos e. eluvõimetu kude haavas takistab haava paranemist. See võib toimuda kahe mehhanismiga. Nekrootiline kude haavas kujutab endast alati infektsiooniriski ning surnud rakkudest vabanenud endotoksiinid kahjustavad terveid rakke. Bakteriaalne infektsioon haavas on kõige sagedasem haava paranemist takistav faktor. Kõiki traumaatilisi ja lahtiseid haavu käsitletakse kui saastunud haavu.
Need koosnevad tubuliinist (mikrotorukestest), neil on korrapärane siseehitus (2 + 9 x 2) Esinevad a) viburlooomadel b) paljunemisrakkudel nt rändeostel ja spermidel 5. Ripsmed - korrapärane siseehitus, aga viburitest eristab: nad on viburites umbes 10 lühemad ja 10x peenemad; neid on oluliselt rohkem (ühel rakul 102 - 104 tk); nende talitlus on kooskõlastatud. Nt a) ripsloomad - kingloom, konna kloaagis opaalloom b) ripsepiteelil - koetüüp, mille pind on kaetud ripsmetega (hingamisteedes; munajuhades) Viburite ja ripsmete funktsioonid: a) tagada raku liikumine b) tagada raku lähikeskkonna muutust c) liikumatud ripsmed võivad olla retseptorid 6. Tsentrioolid. 2 tsentiooli = 1 tsentrosoom (öeldakse ka rakutsenter). Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulite kogumitest, mis on organiseeritud põhimõttel 9 x 3 (9 3-st komplekti). Teine tsentriool on esimesega tavaliselt risti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
