Nad tsirkuleerivad pidevalt vere ja lümfi vahel ning migreeruvad kudedesse, lümfoidorganitesse st.: im. süsteem katab kogu organismi ala ära. Lümfotsüütide O populatsioon ei ekspresseeri T ja B rakkudele iseloomulikke pinnamarkereid. O populatsioon koosneb suurtest, granuleeritud lümfotsüütidest- nim. natural killer cells = NK rakud. NK-rakud (natural killer cells) on kaasasündinud immuunsüsteemi oluline komponent. NK-rakud tapavad organismis rakke, mille pinnal ei ole koesobivusantigeen I (MHC1) kogus piisav. Mõned viirused suruvad nakatunud rakus alla koesobivusantigeen I sünteesi. Ka mõne kasvaja puhul väheneb raku pinnal oleva koesobivusantigeen I hulk. Niisuguste kasvajate mahasurujana on samuti olulised NK-rakud. NK on mittespetsiifilised tsütotoksilised rakud, 5-10% tsirkuleerivate lümfotsüütude populatsioonist. NK on pärit luuüdist, neil teatud sarnasus Tc-rakkudega, aga ei küpse tüümuses. NK
MHC VALGUD on kõrgelt polümorfsete geenide produktid, mida ekspresseeritakse erinevate rakkude pinnal. Koosneb ca 100 geenist. Indiviidide vahel erinevad alleelide DNA järjestused 5-10 % st. eri indiviidide poolt ekspresseeritavad geeniproduktid on unikaalset struktuuri erinevustega. MHC alleelide vahel võivad aminohapete erinevused olla kuni 20 aa. MHC molekulid, mida antud indiviidil ekspresseeritakse, ei muutu elu jooksul. Koesobivusantigeen I (MHC I) - raku pinnal asuv valgukompleks, millega seonduvad rakus sünteesitavate valkude fragmendid. On glükoproteiinid, mida ekspresseeritakse kõigi tuumadega rakkude pinnal. Sisaldavad kahte peptiidahelat: · raske e. -ahel sisaldab 3 domääni: i. 1 ii. 2 iii. 3 Igaüks neist sisaldab ca 90 aa, lisaks veel: i. 25 aa membraanset osa (hüdrofoobne) ii. tsütoplasmaatilist saba (30aa)
18. Antikehade koostis antikeha (ingl. Antibody)- Organismi veres või koevedelikus olev valk, mida sünteesitakse organismivõõra aine (antigeen) toimel ja mis seob seda. Iga antikeha on tetrameerne valk (immuunglobuliin), mis koosneb neljast polüpeptiidist: kaks identset kerget ja kaks identset rasket ahelat, mis on seotud disulfiidsildadega. 19. Koesobivusantigeenid koesobivusantigeen (ingl. Histocompatibility antigen)- Nende antigeenidega määratakse võõraste kudede eristamine organismi enda kudedest. Võtmerollis on siin MHC-valgud. Vt. HLA-antigeenid. 20. Antikehade geneetiline determinatsioon 1. Antikeha geenide assambleerimine a. Kerge ahela lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist b. Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest geenisegmendist c
viirused (herpes, RSV) § Opsoneerimine, neutraliseerimine § Takistab viiruse levikut vireemia teel § IgM ja IgG tüüpi antikehad § T-rakuline immuunsus intratsellulaarsed viirused § CTL- tsütotoksilised lümfotsüüdid (apoptoos) § Soodustab põletikulist vastust § Surmab nakatunud rakke § Interferoon- vabanemine (immuunaktivatsiooni tagajärjel) § Makrofaage aktiveeriv faktor INF-. Rakuline immunvastus Viirusega infitseeritud raku pinnale tekib MHC I tüüpi koesobivusantigeen koos viirusliku valguga. Selle tunnevad ära Tlümfotsüüdid, mis saavad signaali, et tegemist on infitseeritud organismi rakuga ja see tuleb hävitada. Hävitavad tsütotoksilised lümfotsüüdid, oluline osa ka NK rakkudel. Virooside kemoteraapia § Viirusinfektsioonide korral teatud raskusi, sest erinevalt bakteriaalsetest kasutavad viirused makroorganismi ensüümsüsteeme - neid ei saa rünnata, sest siis kahjustub inimorganism. § Antiviirusliku ravi
annaabi.ee 
