· Marta leitakse vallamaja lähedalt metsast karjumas, ta toimetatakse haiglasse. · Algab aktsioon metsavendade vastu, üleskutsel kästakse lõpetada vastupanu Nõukodude korrale ja ilmuda Täitevkomiteesse. · Marta ei vali vahendeid inimestele haiget tegemiseks, ta lausa naudib seda. Ühel päeval paljalt päevitades tuleb Marta juurde iharal pilgul Reku. Marta käsib Rekul metsavendade punkrisse granaat visata, alles siis saavat koerapoiss ta endale. · Marta hoiatab isa võimukandjate eest ning käsib vanamehel ettevaatlik olla. Naise toast leitakse pealtkuulajate mikrofon. 14.Peatükk · Reku ei suuda metsavendade punkrisse granaati visata, sest näeb Andrese vaimu, kes teda keelab. · Ilme on leppinud oma saatusega, ta vaatleb lapselikult loodust ning lilli. · Reku saab surma iseenda granaadi läbi, koerapoisi matused, kaaslasi valdab hämming. 15.Peatükk
Pruut Hilde oli pika valge kleidiga ja rohelise pärjaga. Aga kui oli aeg alustada pulma registreerimisega sai Hilde kirja, milles oli kirjas et ta peigmees pidi ruttu rutulise talitluse pärast Riiga sõitma. Teenrite kära, sõidumürin ja hobuste hirnumine, mis pidulikku õue täitma hakkas äratas pingil istuva Aini oma unistustest üles. Ta uuris natuke ilma ja läks üles Hilda juurde. Hilda ütles talle kohe et Ainil pole mingit lootust sest Ain on ta isa koerapoiss ja Karja-Maie poeg. > PRINDITUD 2 Jõuludeni oli aega veel 6 nädalat. Ennosaare perenaine tuli õuest ja oli väsinud ja päev päeval kasinamaks jäänud. Ta hakkas Peediga rääkima, et tal läheks miniat vaja ja et tulevane perenaine peab olema viisakas, mõistlik, osav ja töökas. Ja ta soovitas Peedil naiseks võtta Ann
Preester jagas sakramente ja korraldas jumalateenistusi, oli igas kohalikus kirikus koguduse hingekarjane. Diakon preestri abiline, aitasid jagada armulauda ja korraldasid heategevust. Madalamad ametid: küünlakandjad, halbade vaimude väljaajajad jne. Väljapoole hierarhiat jäid: köster, kellalööja, orelimängija, koorilauljad, koerapoiss. KESKAEGSE KLOOSTRIKORRALDUSE KUJUNEMINE o Rooma keisririigi mungad ja nunnad elasid üksikute eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Kloostreid leidus Vahemeremaades arvukalt, ning katsed nende eluviise ja sisekorraldusi ühtlustada luhtusid. o Lääne-Euroopas tõi kloostritesse veidi ühtsust püha Benedictus 'e kloostrireeglid. Benedictus elas mitmetes kloostrites, rahulolematu nende korralduses, elas veidi aega
Üks Karvikutest langeb katku küüsi ja sureb ,sest Eesti mandrile oli saabunud katkulaine. Üks Karvikutest segab end isanda asjadesse ja karistuseks võtab isand ta sõtta kaasa. Karvikute suguvõsa kronoloogia Ool - 1222 puusepp Talis 1188 - 1208 meremees Unno 1208 - 1242 kalamees Ramm 1232 - 1276 talunik Pärn 1253 - 1324 talunik / tark Tiit 1299 - 1357 sepp Vood 1330 - 1351 sepasell Ruutu 1351 - 1401 vabadik Kotlep 1372 - 1420 vabadik Naan 1400 - 1444 koerapoiss Härm 1440 - 1481 tallipoiss / jahisulane Laar 1466 - 1502 jääger Enrik 1489 - 1530 mõisakarjane Ant 1515 - 1570 külakarjane Mikk 1542 - 1585 puusepp Karvikute suguvõsa pole suursugust päritolu, samuti hoiavad nad kõrvale suurtest sündmustest. Vaid kavalusega võetakse nende esivanem Sigtuna retkele laevavahiks kaasa, tema hilisem järeltulija aga otsustab kõrvale jääda Jüriöö ülestõusust (1343 1345). Alles
annaabi.ee 
