Pildi nimi on Lambaema Peeter III. Pilt räägib väikesest tallest, kelle taat avastas ühel varahommikul laudast. Lambatall oli ema poolt hüljatud ning taat pidi talle ise lambaemaks hakkama. Mulle meeldib see pilt, kuna see on väga südamlik ning näitab taadi hoolivust loomade vastu. Mu teine lemmik on 2009.aasta olemusfoto nominent maakondlikus kategoorias. Pildi nimi on Sügistorm Pärnus. Pildil on väike valge koer, kes on nagu tuulest viidud. Hea peremees ei laseks koeragi välja kui läheb tormi vaatama. Pilt on minu arvates väga lõbus, kuigi koer oleks võinud sellise tormiga ära lennata. Aga pildil olev koer paistab seda nautivat, mis teeb pildi naljakaks. Margit Reinsalu 10.a
mürgihambad ja kes ehitas endale inimluudest tiivad, sest tal ei olnud jalgu ja muidu poleks ta saanud liikuda ega võidelda. Leemeti vanaisas oli võitlusvaimu küllaga ja koos Leemetiga nad pidasid nii mitmedki sõjaretked. Vanaisa ülevalt kirvega vaenlastele pähe lüües ja Leemet maalt. Omalaadseks muudab teose kummalised juhtumid. Viimased inimahvid Pirre ja Rääk kasvatasid kitsesuuruseid täisid ning õpetasid neile ussisõnu. Nad käitusid täiga nagu koeragi käitutakse, täid hoiti nööri otsas ja temaga käidi jalutamas. Natuke häiriv on, et teoses oli ehk liialt kirjeldatud tapatöid ja vägivalda, kui Leemert vanaisaga raudmeeste vastu võitles. Rõõmu pakkus sündmusterikkus, põnevad karakterid, kummalised juhtumid- mis kõik panevad peategelasele kaasatundma ja teose sündmustiku üle mõtlema. Teose lõpp on kurvastav. Võtab pisara silma kui loed kuidas Leemeti elu halvasti läheb, ta armastatud
Raamatus kohtame väga huvitavaid karaktereid nagu seda on Leemeti vanaisa, kellel on mürgihambad ja kes ehitas endale inimluudest tiivad, sest tal ei olnud jalgu ja muidu poleks ta saanud liikuda ega võidelda. Leemeti vanaisas oli võitlusvaimu küllaga ja koos Leemetiga nad pidasid nii mitmedki sõjaretked. Omalaadseks muudavad teose kummalised juhtumid. Viimased inimahvid Pirre ja Rääk kasvatasid kitsesuuruseid täisid ning õpetasid neile ussisõnu. Nad käitusid täiga nagu koeragi käitutakse- täid hoiti nööri otsas ja temaga käidi jalutamas. Natuke häiriv on, et teoses oli ehk liialt kirjeldatud tapatöid ja vägivalda, kui Leemert vanaisaga raudmeeste vastu võitles. Rõõmu aga pakkus sündmusterikkus, põnevad karakterid, kummalised juhtumid- mis kõik panevad peategelasele kaasa tundma ja teose sündmustiku üle mõtlema. Teose lõpp on kurb -Leemeti elu läheb raskeks- ta armastatud lähedased surevad, mets jääb tühjaks ja tema üksi
Eesti vanasõnade akadeemilises väljaandes on registreeritud u. 1200 juhtu, kus vanasõnadel on kõnekäändudega tüpoloogilised sugulussuhted. Näiteks: Kalamees toidab kassi, kütt ei toida kedagi (vs) ~ Toidab nagu kalamees kassi ja Kassi toidab ära `kalasaagi suuruse kohta' (kk); Kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise (vs) ~ Ma ei 2 tahtnud koerasaba kergitada `end ise kiita' (kk); Hea peremees ei aja paha ilmaga oma koeragi toast välja (vs) ~ Säärase ilmaga ei aja hea peremees koeragi välja (kk). Loomulikest liigitustest Selgitame alul paari sõnaga nn. loomuliku kategooria mõistet. Veel hiljuti oldi veendunud, et liigituste ainus õige ja loogiline vorm on puukujuline hargmik: nt. sõidukid jagunevad maa-, vee- ja õhusõidukiteks, maasõidukid omakorda iseliikuriteks ja veetavateks, iseliikurid auru-, bensiini- ja elektrimootoriga sõidukiteks, bensiinimootoriga sõidukid nelja- ja kaherattalisteks,
kellel on mürgihambad ja kes ehitas endale inimluudest tiivad, sest tal ei olnud jalgu ja muidu poleks ta saanud liikuda ega võidelda. Leemeti vanaisas oli võitlusvaimu küllaga ja koos Leemetiga nad pidasid nii mitmedki sõjaretked. Omalaadseks muudavad teose kummalised juhtumid. Viimased inimahvid Pirre ja Rääk kasvatasid kitsesuuruseid täisid ning õpetasid neile ussisõnu. Nad käitusid täiga nagu koeragi käitutakse- täid hoiti nööri otsas ja temaga käidi jalutamas. Natuke häiriv on, et teoses oli ehk liialt kirjeldatud tapatöid ja vägivalda, kui Leemert vanaisaga raudmeeste vastu võitles. Rõõmu aga pakkus sündmusterikkus, põnevad karakterid, kummalised juhtumid- mis kõik panevad peategelasele kaasa tundma ja teose sündmustiku üle mõtlema. Teose lõpp on kurb -Leemeti elu läheb raskeks- ta armastatud lähedased surevad, mets jääb tühjaks ja tema üksi
valgust ja võib meid hätta viia ja et me seepärast vajame kõdunenud puutükke, mis pimedas mahedasti kumavad. Korjasime sületäie kõdunenud puud, peitsime rohu sisse, istusime siis puhkama ja Tom ütles pahaselt: «Pagan võtaks, kogu see asi on nii kerge ja lihtne, et iga käpard sellega hakkama saaks. On kole raske kee-. rulist kava teha. «Pole siin valvurit, kelle võiks mürgitada, ega midagi, kuigi peaks olema. Pole mitte koeragi, kellele võiks unerohtu anda. Ja Jim oli ainult üht jalga pidi kümne jala pikkuse keti küljes; ja keti ots on voodi samba hüljes, -- pole muud kui kergita voodit ja keti ots ongi vaba. Ja onu Silas usaldab igaüht; saadab võtme kõlupäisele neegrile ega saada kedagi neegrit 443 valvama. Jim oleks võinud ammugi aknaaugust välja ronida, kui oleks maksnud hulkuma minna, kümne jala pikkune kett jalas. Oi, Huck, see on kõige rumalam lugu, mida ma iialgi olen näinud
annaabi.ee 
