TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond EESTI KASVATUSTEADLIK MÕTTELUGU ENN KOEMETS Lühiuurimus Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2015 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Ülevaade Enn Koemetsa elust...................................................................................................4 2.1Haridustee..........................................................................................................................4 2.2Töö.....................................................................................................................................4 2.3Eraelu............................................................................................
arengusse. Sellest, milline tema panus täpsemalt oli, annab käesolev väike uurimistöö ülevaate. Ülevaade Heino Liimetsa elust Heino Liimets sündis 22.01.1928 Võrumaal Vana-Antsla vallas Perajärvel metsavahi perre, olles viiest lapsest vanim. Ta polnud oma suguvõsa ainuke kuulus kasvatusteadlane, nende suguvõsas on nüüdseks neli põlvkonda kasvatusteadlasi. Esimest põlvkonda esindab Hein Liimetsa onu Enn Koemets (ema poolt), teist põlvkonda Heino ise ja Enn Koemetsa tütar Inger Kraav, kolmandat põlvkonda esindavad H. Liimetsa tütred Reet ja Airi Liimets, neljandat põlvkonda aga Inger Kraavi tütar Siiri-Liisi Läänesaar (Eksta 2008). Seega on Heino Liimets osa üpriski suurest kasvatsteadlaste sugukonnast. Heino Liimetsa haridustee sai alguse Saru ja Taheva algkoolis. Õpinguid jätkati Valga gümnaasiumis, peale mida jätkas Heino haridusteed Tartu Riiklikus Ülikoolis, õppides eesti keele ja kirjanduse ning loogika ja psühholoogia õpetajaks.
Teema on olnud väga aktuaalne ja rohkelt kõneainet pakkuv nii meediamaastikul kui juriidilistel aruteludes. Seoses karistusjärgse kinnipidamise küsimusega on avaldanud oma arvamusi ja ettepanekuid nii advokaadid, juuraprofessorid, kohtunikud, õiguskantsler, riigiprokurör kui ka justiitsminister. 26. jaanuaril 2011 oli Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium jõudnud oma määruses järeldusele, et Valmar Koemetsa suhtes langetatud Harju Maakohtu otsus vajab muutmist ja ümbervaatamist seoses Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 872 sätte mittevastavusega Põhiseaduse (edaspidi PS) §-le 20. 1 Kehvitas Karistusseadustikus on teatud argumenteerimise ja tõlgendamise vigu (mõistete ja seaduse rakendamise määruste ebapiisav selgus), mille analüüsimist antud uurimustöö ette näeb. Karistusjärgsel kinnipidamisel on küll karistusõiguslik tähtsus, kuid
Karula valla piiriala. Kaugusest ja ääremaa staatusest tuleneb side- ja transpordi- kulutuste suurenemine, hariduse raskem kättesaadavus ning võimaluste vähesus. (Karula rahvuspargi külastuskorralduskava aastateks 2011 - 2015) 1.4 Karula rahvuspargi alale jäävad vallad 1.4.1 Mõniste vald Mõniste vald asub Kagu-Eestis. Valla lõunapiir on ühtlasi Eesti-Läti riigipiir. Valla pindala on 174,8 km², millest 57% moodustab mets. Mõniste vallast jääb rahvuspargi alale Koemetsa küla 15,2 km2 suuruse pindalaga. 01.01.2011. aasta seisuga ei ela Karula rahvuspargi territooriumil ühtegi selle valla elanikku. (Mõniste valla koduleht) 1.4.2 Antsla vald Antsla vald on Võrumaa läänepoolseim ja pindalalt suurim vald. Vallast Karula rahvuspargi alale jääb lõuna-edelaosa - Ähijärve, Jõepera, Kaika ja osaliselt Haabsaare küla. Lisaks taimestikule ja järvedele pakub silmailu maalilise vaatepildiga Kaika kuplistik. (Antsla valla koduleht) 1.4.3 Karula vald
annaabi.ee 
