Lõime- Kanga pindne paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. Koepindn Kõige e harvemini esinev toimsetest sidustest. Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad. Tasa- Lõime- ja pindne koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Atlass Atlass-siduses lõimelõng katab 4
Nimetus Näidis Pilt Skeem [1] Kirjeldus [1] Koepindne toimne Kõige harvemini sidus esinev toimsetest sidustest. Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad. Tasapindne toimne Lõime- ja sidus koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult
taoliselt. Erineva paksusega lõime- ja koelõngade kasutamisel tekivad riide pinnale nn ripsijooned. (tasakaalustamata labane) Toimne on iseloomulikud diagonaalsed jooned (toimejooned), See riide pool, kus toimejooned on paremini nähtavad, on parem pool. Tavaliselt diagonaal 45kraadise nurga all. 1. Lõimepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. 2. Koepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus koelõngad 3. Tasapindne Lõime- ja koekatteid on kanga paremal poolel võrdselt ja kanga pahem pool sarnaneb parema poolega, ainult toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Atlass Atlass-siduses lõimelõng katab 4 koelõnga ja läheb siis ühe koelõnga alt läbi. Paremale poolele välja toodud lõngad asetsevad tunduvalt tihedamini kui pahema poole lõngad Satään Satäänsiduses koelõng katab 4 lõimelõnga ja läheb siis ühe lõimelõnga alt läbi
KANGAKUDUMINE 9.Klass Kalamaja Põhikool Krista Kuuspalu 2012/2013 SISUKORD 1.Kangakudumine 2.Telgedel kudumise ajalugu 3.Algkangad 410. Pilte kangakudumisest KANGAKUDUMINE Kangakudumine on üks tekstiili valmistamise viisidest. Kangas tekib lõime- ja koelõngade ristlemisel. Lõimelõngad veetakse telgedele vajalikus pikkuses, tiheduses ja laiuses. Koelõngad kootakse lõimelõngadesse lõnghaaval. Lõime- ja koelõngad ristlevad omavahel kanga rakenduses ettenähtud reeglite alusel. 1 Telgedel kudumise ajalugu Algelised kangasteljed olid tuntud juba vanades Idamaades, muistses Indias ja Hiinas, hiljem enamikul maailma rahvastest. Eestis on hiljemalt vanemast rauaajast jälgi püsttelgedest. Sellele osutavad lõimelõngade pingutamiseks kasutatud raskusvihtide
KANGA ANALÜÜS ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEKSTIILMATERJALIDE TOOTMINE Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Tallinn 2011 1. Nimetus Õhuke suvekleidi- ja pluusiriie 2. Kiuline koostis 65% lina (LI), 35% viskoos (VI) 3. Lõime- ja koelõngad Linane lõimelõng on suurema keerdumusega, üsna jäik ja ei veni üldse. Linasele koelõngale on lisatud ka viskoosi, tihedama keerdumusega ja venib st. on elastsem kui lõimelõng. 4. Lõngade vastastikune ehitus 'Tegemist on labase sidusega, sest kangas on ühtlase pinnaga ja mõlemalt poolt (paremalt, pahemalt) vaadates ühesugune. Koelõngad põimuvad lõimelõngadega. Lõngad asetsevad üksteise kõrval keskmise tihedusega. Vastu valgust vaadates on võimalik kangast läbi näha.
ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL 1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal I kangas Kangas on tasapindse toimse sidusega (Foto 1), kuna paremal poolel on lõime ja koekatteid võrdselt. Pahem pool sarnaneb parema poolega, kuid toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Riide pind on veidi kare, on näha kiude kanga pinnal. Kangal on ka õrn läige. Kangas on üsna paks ja tihe. Lõime- ja koelõngad ei erine teineteisest ning paiknevad ühtlaselt kangas. Mõlemad on väga õrna keerduvusega, seega ei ole kangas elastne. Lõngad on keskmise jämedusega ja pehmed, kuid karvased ja mitte väga tugevad. Tegemist on staapelkiududest tehtud lõngadega. Kangas ei ole kortsuv. Samuti puudub sellel elastsus, sest lõngade keerduvus on väike. Riide tiheduse tõttu on ka drapeeruvus halb. 4
Kulumiskindlus oleneb suurel määral kiudaine liigist. Rebimistugevuse näitaja iseloomustab riide struktuuri kvaliteeti. Rebimistugevus oleneb lõngade jämedusest ja kiudaine kvaliteedist. Väiksema rebimistugevusega on jäigad, vähevenivad, väikese tihedusega riided (juhul, kui rebimiskoormus langeb esimesele lõngale). Survetugevus iseloomustab riide struktuuri ühtlust ning lõime- ja koelõnga omadusi. Riide struktuur loetakse heaks juhul, kui lõime- ja koelõngad katkevad üheaegselt. b. Venivus Venuvus ehk pikenemine katkemisel määratakse üheaegselt tõmbetugevuse määramisega dünamomeetri abil ja väljendatakse protsentides riideproovi esialgse pikkuse suhtes või millimeetrites. 5 29. oktoober 2010. a. TTKK
neile sidustele iseloomulikud ripsijooned. Kuderipsil piki kangast. Ripssidusega riided on pehmemad, ja suure tiheduse tõttu suurema tõmbekoormusega kui vastava struktuuriga labased riided. Lõimerips Erinevus koeripsist: koega kaetakse mitu (labase tuletis) lõimelõnga, ripsijooned on risti kangast. Panama ehk Lõime- ja koelõngad ristuvad labaselt kahe või ruutsidus (labase kolme kaupa, moodustades malelaua kujuliselt tuletis) asetsevad ruudud. Ruutsidusega võib saada suure tihedusega, küllaldase pehmusega ja elastsusega riiet. Lõimerapoor on alati võrdne koerapooriga. Märkus. Skeem on illustreeriva tähendusega. Murdnurktoimn Toimejoonte suund muutub, tavaliselt täisnurga all.
tergal. Polüpropeen- Kiud küllastunud atsüklilise süsivesiniku lineaarsetest kiud makromolekulidest, mille igal teisel süsinikuaatomil on isoasendis metüülrühm. Kaubanimetus: meraklon Polüuretaan- Kaubanimetused: lycra, dorlastan, elasthan. kiud Sidused Atlass-sidus Üks kolmest põhisidusest, kus lõngade minimaalne arv mustrikorras on 5. Koeatlase puhul on kanga pealispinnal näha koelõngad ja lõimeatlase puhul lõimelõngad. Võimalik teha figuraalseid mustreid Riidetüübid Baika Mõlemalt poolelt karvane paks pehme riie, harilikult puuvillane, harvemini villane. Lõimeks kraaslõng ja koeks aparaatlõng. Batist Nimi pärineb esmavalmistajalt prantslaselt Jean Baptistelt. Batist on õhuke poolläbipaistev tiheda labase sidusega kangas. Materjali järgi
suurendab nõrga keeruga lõngast täidiskude. Toodetakse ühevärvilist ja ka trükimustrilist pikeed (nt. tennisesärgid). VAHVELPIKEE Plastilise, vahvlisarnase välimusega kangas või kudum. Vahvelsidus teeb kanga hästi vett imavaks. Kasutatakse enamasti lauge keeruga puuvillaseid lõngu. Sobib käterätikute, saunalinade ja vannimantlite valmistamiseks. POPLIIN e. POPELIIN Ripsitaoline labase sidusega riie, mille pind on peenetriibuline, kuna koelõngad on jämedamad kui lõimelõngad. Kangas on enamasti puuvillane, kuid võib kasutada ka kõiki teisi kiude. Kasutatakse ka koos elastaaniga (stretch-püksid, lasterõivad, särgid, mantlid). TVILL On eriti tiheda toimse sidususega villase, siidise või ka puuvillase karakteriga, enamasti siiski puuvillane kangas. Tvill on väga vastupidav ja seda kasutatakse tavaliselt kergete suverõivaste, enamasti vabaaja pükste valmistamiseks. TVIID
annaabi.ee 
