Mutta tungimisel ja selles edasiliikumisel mängib tähtsat osa tugevasti arenenud ülahuul. (Kiffney et al., 2006) On teada, et Suures järvistu vesikonnas koeb merisutt vähemalt 10 oC juures. Üldiselt üks emane koeb 24 000-170 000 marjatera, kuid neist koorub heal juhul 1% vastseid (Kiffney et al., 2006). Ülejäänud marjaterad hukkuvad juba arengu alguses. Inkubatsiooniperiood kestab ligikaudu 12 päeva. Pärast koorumist jäävad merisuti vastsed kuni 20 päevaks koelmule ,siis aga ujuvad Detroidirikastesse jõeosadesse. (Christie et al., 2003) Joonis 2. (a) Kooruvad munast vastsed; (b) Vastsed elavad jõe mudas kuskil 5-6 aastat. Nad filtreerivad orgaanilist detriidi toiduks; (c) Vastsed moonduvad täiskasvanuteks ja rändavad merre; (d) Täiskasvanu elab 4 mere; (e) Täiskasvanud tagasi jõgedesse kudema ja see järel hukkuvad
<
Värvus võib isegi naaberjõgedes varieeruda. Selg veidi rohekas, pronkspruun, küljed oliivrohekad- pronksjad kuni hallid, kõht hallikaskollakavalge; seljauimed läbipaistvad, oliivrohekalt kollakad. Tagumise seljauime alusel tume kurd, eesmisel uimel on see kitsam. Sabauim kahkjalt pigmenteerunud. Läbi naha kumavad tihedate püstjoontena lihassegmentide piirid. Keskmiseks ojasilmu pikkuseks on 20 cm ja elueaks peetakse 7 a. Kromosoomide arv 2n = 146. Sugu- ja kudemisküpsete, koelmule kogunenud ojasilmude pikkus varieerub 10-16 cm piirides. Emased ojasilmud on keskmiselt isastest pikemad. Vastsete pikkus on enamjaolt pikem kui jõesilmul. Ka marjaterad paisuvad ojasilmul veidi suuremaks kui jõesilmul. Absoluutse viljakusena on märgitud 500-1900 marjatera. [1, 2, 3, 7] On levinud Lääne- ja Põhjamere samades jõgikondades, kus jõesilmgi, Pürenee poolsaare puudub. Puhtamageveekalana levinud tavaliselt merest eemale jäävates jõgedes ja ojades, ka Volga ülemjooksul
intensiivsusega. Teiste sõnadega vähendas tugeva helmeskatte väljaarendamine vaese kala kaitsevõimet kehapinnal ja silmades parasiteerivate imiusside vastu. Ka helmeskatet kandvail kalaliikidel muutub keha värvus ja muster kudemisajal eredamaks, väljendusrikkamaks, seda jällegi eeskätt isastel. Emaste liigikaaslaste pulmarüü jääb tagasihoidlikumaks. Isaskalade mõjukamat pulmarüüd püütakse seletada nende suurema aktiivsesega kudemisajal.Isased tulevad koelmule enne emaseid ja lahkuvad sealt pärast neid. Kudemisel on isased tavaliselt toimekamad kui emased. Silmatorkavama pulmarüü saavad isakalad enamasti juhul kui neil tuleb kaitsta oma kudemisala ehk territooriumi(harjus, lõhi, ogaliklased) , koetud marja (merivarblane,nolgus ,ogaliklased,võldas) ja ka vastseid (ogaliklased). Koetud marja kaitsevad ka isased kohad ja sägad, kuid neil ei teki kuigi silmatorkavat pulmarüüd
annaabi.ee 
