............................................................... 56 Kastevars (Deschampsia).......................................................................................................... 58 Aruhein (Festuca) ..................................................................................................................... 60 Kaerand (Helictotrichon) .......................................................................................................... 62 Haguhein (Koeleria) ................................................................................................................. 64 Piiphein (Luzula)....................................................................................................................... 66 Helmikas (Melica) .................................................................................................................... 68 Siidpööris (Miscanthus) .................................................................
..................................................................................................29 2.3Kastevars (Deschampsia).................................................................................................30 2.4 Aruhein (Festuca)............................................................................................................31 2.5Kaerand (Helictotrichon)..................................................................................................32 2.6Haguhein (Koeleria).........................................................................................................33 2.7Piiphein (Luzula)..............................................................................................................34 2.8 Helmikas (Melica)...........................................................................................................35 2.9 Siidpööris(Miscanthus)..................................................................................................
(https://facultystaff.richmond.edu/~jhayden/landscape_plants/ornamental_grasses_2013.html) Joonis 58. Igihaljas kaerand Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Igihaljas kaerand. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=387&cid=158&cgid=. 15.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=387&art=306. 15.09.2013. Järvselja. Igihaljas kaerand. Kättesaadav http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=700. 15.09.2013. 2.6 Haguhein (Koeleria) Konkreetne liik: vesihaljas haguhein (Koeleria glauca) (joon. 59, joon.60) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 40 cm, laius 20-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madala kasvuga puhmikuline. Lehed: sinakashallid lehed, moodustavad kõvu mättaid. Mätta seest kasvavad jäigad kõrred. Õied või õisikud: kitsad, kollakasrohelised pöörised. Õitseb mais-juulis. Liigi eritunnused: annab isekülvi. Kasvukoha nõuded: päikseline, kuivemapoolne vett läbilaskev, liivakas muld.
Täisvalgust , poolvarju Click to edit Master text styles Kuivale Second level 70 90 cm Third level Fourth level Fifth level Vaip-aruhein Festuca scoparia Click to edit Master text styles Täisvalgust, poolvarju Second level Kuivale Third level 5 35 cm Fourth level Fifth level Vesihaljas haguhein Koeleria glauca Pooligihaljas Click to edit Master text styles Kuivale Second level 15 35 cm Third level Fourth level Fifth level Rohelubikas Sesleria heufleriana Click to edit Master text stylesPäikseline, poolvari Second level Igihaljas Third level Kuivale kasvukohale Fourth level
taimekasvule ebasoodsat perioodi - talv ja suvi; mõlemad tingivad kohastumusi nende perioodide üleelamiseks. Kohalikud jõed on veevaesed, põhjaveed sügaval ja mineraliseerunud. Olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee- erosioon, mis tugevneb eriti kultuuraladel, ning muldade sooldumine. Stepile kõige iseloomulikumad on kooslused kserofiilsetest tihedapuhmikulistest kõrrelistest; Euraasias on nendeks stepirohud (Stipa), stepi-aruhein (Festuca sulcata) ja sale haguhein (Koeleria gracilis). Stepivööndi põhjapiiri määratakse põhimõtteliselt nende koosluste valitsemise järgi plaakoreil. Et aga kogu vööndis on tasased veelahkmealad ammu üles haritud ja tsonaalsetest kooslustest on säilinud vaid vähesed fragmendid, siis tuleb vööndi piiritlemisel arvestada kliima ja mullastiku andmeid. Niiskusevajak määrab stepikoosluste struktuuri ja aastaajalise arengu. Kliimategurid takistavad siin puude kasvu (stepi
annaabi.ee 
