taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis seda kas või kaudselt mõjutavad. Bioloogiline mitmekesisus Eestis Eesti eluslooduse mitmekesisus, selle erinevad vormid - liigid , elupaigad, maaülevaade. Liigid Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Seega on väga suur
keelset sõnast dromos. Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Liivakõrbetes elavatel dromedaridel on laiad ja siledad jalatallad, mis võimaldavad neil pehmel liival sisse vajumata kõndida. Mägedes elavatel dromedaridel on palju kitsamad tallad, et kivisel pinnal kergem liikuda oleks . Kodustatud kaksküürkaameleid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu.. Ka baktrian kogub rasvavarusid oma küürudesse. Kui varud on ära kasutatud vajub erinevalt dromedarist baktriani küür longu. Emased kaamelid saavad suguküpseks 3- aastaselt. Isased ei osale sigimises enne
aasta. Sünnitamine toimub seistes , tavaliselt sünnib üks poeg. Kaamel imetab poega kauem kui üks aasta andes päevas 4- 5l piima. Kaamelipiim on suhteliselt rasvane, kuid väga mineraalainete- ja vitamiinirikas. Tavaliselt lüpsab kaamel aastas 270 päeva ja annab kokku keskmiselt 1700 kg piima. 1.4 Elupaik Kaamelid elavad Aafikas, Aasias ja Austraalias. Üksküürkaamelid elavad kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Väike-Aasias, Kesk- ja Sise-Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. 5 1.5 Kasu inimesele Kaamel on kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kaamel kodustati juba 2000 aastat tagasi. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kaamel võib inimesi kanda päevas kuni 100 kilomeetrit palavas kõrbes
Sõna dromedar on tulnud kreeka keelset sõnast dromos. Üksküürkaamel võib kogu oma elu veeta aladel, kus enamik teisi sõralisi ei peaks vastu päevagi. Karvadega kaetud kõrvad, tihedad kulmud ja pikad ripsmed kaitsevad ta silmi ja kõvu päikese ja liiva eest. 5. BAKTRIAN Kodustatud Kaksküürkaamelid nimetatakse baktrianideks. Baktrian tuleb vanaaegsest Kesk- Aasia riigi Braktia nimetusest. Baktrianid elavad kodustatult Väike-, Kesk- ja Sise- Aasias, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Seal elab tänaseni tuhatkond metsikut kaksküürkaamelit. Baktrianil on tihe kasukas, mis kaitseb Sise- Aasia kõrbetes paukuva talvepakase eest. Kevadel vahetavad nad paksu kasuka hõredama vastu. Nähes nagu koer karvavahetuse ajal . Ka baktrian kogub rasvavarusid oma küürudesse. Kui varud on ära kasutatud vajub erinevalt dromedarist batriandi küür longu.
ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm Kaameleid on kahte liiki - üksküürkaamelid ehk dromedarid (Camelus dromedarius) ja Kaksküürkaamelid ehk baktrianid (Camelus bactrianus). Üksküürkaamelid elavad ainult kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Tema eellaste kohta ei ole midagi teada. Enamik maailma 14 miljonist kaamelist on üksküürkaamelid. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia, Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Avita, 2000, lk.201). Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Kesk-, Sise- ja Väike-Aasias ning Hiinas, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Et nendevahelist erinevust meelde jätta, võib võrrelda nimede algustähti, sest Dromedar meenutab oma algus tähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Üliharuldast ulukkaamelit (Camelus bactrianus ferus, maailma Punases Raamatus) kirjeldas esimesena 1883.a. N.Przevalski. Arvatakse, et praegu elab ainult kaks ulukkaamelikarja Mongoolias ja Hiinas. (ENE 4.kd.)
muudetud pika aja jooksul ning allutatud inimese tahtele Mõiste ,,koduloom" on ajaloos väga erinevalt erinevate inimeste poolt tõlgendatud. Majanduslikkasum Loomad, kellede eest hoolitsemise on inimene enda peale võtnud ja kes sigivad inimese loodud tingimustes ning annavad järglastele edasi nende poolt omandatuid omadusi Loomad, kes on inimesele kasulikud , kes on võimelised sigima inimese kaitse all ja kes alluvad kunstlikule selektsioonile. Loomad, kes on kodustatult kergesti sigivad ja majanduslikult kasulikud ning on vähem või rohkem alluvad kunstlikule selektsioonile Erandiks siin on taltsutatud loomad. Neil loomadel puudub erinevalt koduloomadest ajalooline taust, millal nad oleks saanud muuta oma omadusi inimese juures elades. Aretusõpetus koos oma meetodite ja võtetega on arenenud muistsetest aegadest kuini XX sajandi alguseni jõudsalt ning teinud läbi palju etappe
Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ehk Cartagena protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on piirata geenmuundatud organismide levikut ning nende kasutamise korral sätestada ohtu vähendavad reeglid, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis kasvõi kaudselt mõjutavad bioloogilist mitmekesisust. Lisaks hõlmab konventsioon rahvusvahelisi kohustusi, mis puudutavad kulude ja tulude ausat ja võrdset jaotust osaliste vahel.
201). Kui toitu ja vett on vähe, võib ta kehakaalust kaotada kuni 40%. Võimaldades kehatemperatuuri kuumuses tõusta, väheneb ta hingamist, et säilitata niiskust. Üksküürkaamelid moodustavad väikesed karjad, mis koosnevad mitmest emasloomast koos poegadega ja ühest isasloomast. Värvuselt kreemikas kuni pruun või must. 4 2.2. Kaheküürugakaamel ehk baktrian Kaksküürkaamelid elavad kodustatult Kesk-, Sise- ja Väike-Aasias ning Hiinas, metsikult elutseb neid üksnes Gobi kõrbes. Suudab taluda - 29º kuni 38ºC. Pärast põuda suudab 10min. ära juua 110 l vett. 3. Toitumine Kaamel on toidu suhtes vähenõudlik, ta võib süüa igasuguseid kõrbetaimi, milliste ogadega see end ka ei kaitseks, üldiselt võib ta olla pikka aega söömata, küüru talletatud rasvavarud aitavad kaamelit näljaaegadel. Ta tuleb hõlpsasti toime ka veeta, mahlakail õitsval
Liigiline mitmekesisus on liikide rohkus koosluses, maastiku oma on maastikumustri keerukus. Konventsiooni mõistes on looduse mitmekesisus kogu looduse mitmekesisus, alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemi tasemega, hõlmates liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis kasvõi kaudselt mõjutavad bioloogilist mitmekesisust. Lisaks hõlmab konventsioon rahvusvahelisi kohustusi, mis puudutavad kulude ja tulude ausat ja võrdset jaotust osaliste vahel. Konventsioonil on kolm üldist eesmärki: bioloogilise mitmekesisuse kaitse, selle komponentide
annaabi.ee 
