• Sigalased on sõraliste seltsi kuuluv sugukond. Lisaks arvukatele väljasurnud liikidele kuulub sigalaste sekka kuni 16 praegu elusolevat liiki, sealhulgas neist levinuim, kodusiga. Elusolevad liigid jagatakse nelja perekonna. Nende hulgas on metssiga, babirussa ja tüügassiga. Kõik sigalased pärinevad Vanast Maailmast. Nende looduslik levila ulatub Aasia saartest Euroopa ja Aafrikani. Seakasvatus • Seakasvatus on loomakasvatuse haru, mis tegeleb kodusigade ehk sigade kasvatamisega. Sigasid kasvatatakse enamasti toiduks, vähem nende naha pärast. Sigasid kasvatatakse sigalates. Kasutus • Siga nahast tehakse kõige rohkem: kottid, kingad, jopped, püksid. • Sigade sisseorganid kasutatakse ravimite tootmises. • Sealiha on väga populaarne maades, kus ei usu islami. Kasvatus • Peaaegu pool maailma sigadest kasvatatakse Aasia riikide (Hiina, Jaapan, Korea), umbes 1/3 Euroopa
imeliku nimega looma oma silmaga näha. Raadios öeldi, et neid leidub veel mõnes Saksamaa loomaaias ja Helmi loodab nüüd, et äkki saab ta neid haruldasi loomi ka Berliinis näha. Ülesanne 1 Otsi Helmile informatsiooni taani protestisea kohta ning tee selline eestikeelne kokkuvõte, mis sobiks ka lühikeseks ülevaateartikliks. Taani protestisiga Taani protestisiga (saksa keeles: Rotbuntes Husumer Protestschwein) on haruldane kodusigade tõug, mis tänu oma punasele värvile ja laiale valgele vertikaalsele triibule ja valgele horisontaalsele õrnale triibule meenutab värvidelt Taani lippu. Protestisiga pärineb Põhja-Frisiast Lõuna-Schleswig'ist 20ndast sajadist, kui taanlased, kes elasid piirkonnas kus ei lubatud heisata ega hoida Taani lippu, otsustasid teha protestiseast nende kultuurilise sümboli. Tõug kasvab umbes 92 cm (36 tolli) kõrguseks ja kaalub kuni 350 kg. See tõug oli ilmselt
Kodusead pärinevad: Euraasia ulukseast, Kaug-ja Ida-Aasia ulukseast, Vahemere ulukseast. Kodusigadel on suurem elusmass, viljakus ja parem söödaväärindus. Kodusigadel on säilinud mõned mets-ehk uluksigade omadused: terav kuulmine, hea haistmine, halb nägemine, ujumisoskus, kõigesöömine. Kodusigadel on võrreldes metsikute eellastega: lühem ja väiksem pea, nõrgemad hambad, nuumavõime, suurem viljakus, varane suguküpsus ja metsseale omase värvuse ja karvastiku puudum. Kodusigade sugulased: 1)Metssiga-kõige laiemalt levinud sigalane. Sööb taimi, viljapuude vilju. Keskmiselt 2/3 oma toidust leiab metsakõdust või mullast. Tuhnimine-metssea toiduhankimise viis. Liigub hästi soopinnasel, õhukesel lumel, kuid lühikesed jalad ei lase liikuda paksul lumel. Tähtis osa metsa elus-kobestab mulda, hävitab kahjureid. Põllumaade läheduses hävitavad saaki. TÄHTIS JAHILOOM. 2)Jõesiga-elab Aafrikas ja Madagaskaril. Kollakaspruunid või pruunid. Looduses on neid palju,
haanja-valla-marksona-on-koostoeoe) Suurimaks põllumajandusettevõtteks on OÜ Loyde oma 1000 seaga Luutsnikus ja 200 lüpsilehmaga Ruusmäe suurfarmis. Eraisikutes on märkimisväärseim perekond Moreli Järve veisekasvatustalu. Mahetootjana on tuntud Agu Hollo. Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanjaa valla suurima mahetaluga. (http://www.pikk.ee/nouetelevastavus/hpk) Põllumajandusliku tegevuse mõju on negatiivne, sest intensiivne loomakasvatus põhjustab põhjaveereostust ja väheneb maastiku mitmekesisus. Taimekaistevahendid ja väetised on mürgised ja võivad reostada põhjavett. Taimekaitsevahendid sageli ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ning lisaks ka loomi, kes söövad mürgitatud putukaid. Samuti
kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILISED E NABASEAD, JÕEHOBUSED) Sigalaste sugukonda kuulub 5 perekonda. Meid huvitab perekond sead. Sigade perekonnas on 12 liiki. 3. Kodusigade ja metssigade iseloomustus (nii füsioloogilised näitajad kui ka käitumise jm iseärasused ). Kodusiga Metssiga Aastaringsel sigiv Sessoonselt sigiv Tiinus 115 päeva Tiinus 130 päeva Põrsaid 10-12 Põrsaid 5-6 Päevaloomad Ööloomad Sigimise algus 7 kuud Sigib alles 2 aastal 4. Sigade bioloogilised iseärasused: viljakus, varavalmivus, tapasaagis ja keha koostis, liha
TÖÖSTUS lihasisene temp 71 o C KÜLMUTAMINE Väljaspool tapamaja hädatapetud looma märgistamine Toidukõlblik rümp tapetakse kolmnurkse märgisega . 45 x 50 x 50 mm. Ülaosas süna EESTI v. Maakonna nimi. Vürdsete pikkistega külgedel sõna ,,veterinaarkontroll", tähekõrgus 5 mm. Keskel tapamaja tunnusnumber (10 mm) Templid igal rümbatükil. Lisaks märgis ,,TÖÖSTUS", ,,STERIIL". Kasut. Liha lihatoodete valm. Kompressooriumi meetodil Trichinella spiralise suhtes uuritud liha. Kodusigade ja metssigade rümbad.Sõõrikujuline tervisemärk - ülaosas maakond, keskel tapamaja tunnusnumber, alaosas suurte tähtedega VETKONTROLL (30 mm). Tempel igal rümbatükil.Lisaks templijäljend K igale rümbatükile Toidukõlbmatu rümp Nelinurkne tempel 40 x 60 mm tekstigaUTIIL. Tempel küigile rümbatükkidele, lisaks lidale ristikujulised sisselõiked. 9.Liha ja tapasaaduste külmtöötlemine. Liha ja enamik tapasaadusi riknevad kiiresti. Nende mikroobset riknemist tuleb
annaabi.ee 
