kadunuid. Kui toas hakkasid rääkima, et Veere Hilde võib nüüd leseks jääda hakkas Kustas tahes- tahtmata mõtlema, et see oleks ta võimalus Hildega koos olla. Kustas läks ka randa, kuid oma õue kaudu, et vältida Hildega kohtumist. Rannas peeti juba igasuguseid plaane ja haliseti kadunuid taga, kui äkki nähti kahte valges kasukas kogu tulemas Veere Alleksit ja Hüdjape Juhanit, kes nagu muuseas koduranna poole sammusid. Rääkisid siis mehed, et eksisid Kaavi randa ära ja olid sugulaste pool ööd. Nüüd pidi Kustas pealt vaatama, kuidas Alleks ja Hilde taasühinesid. Jüri saatis ta aga Luid majakasse tagasi helistama, et mehed on koju jõudnud. Paastukuu algul peeti Tuisul joote (ristiti Tooni ja Lui tütar Ehte). Juta oli jälle koolmeistriga koos. Kustas pidas Simmuga plaani jälle hülgejahile minna ja andis pool 200st kroonist eelmisest hülgejahi rahast isale. Jüri oli rõõmus
ARM Juhan Sütiste Kui lõpeb suvepäeva viimne vine ning hämariku vari laineil käib. kui põhjarannik kõrgekaljuline veel uhkemana merest tõusvat näib siis tuled Sa, mu arm, nii uhkel astel, kui astuks kingult alla nõtke kask. Su juuksed lõhnavad öö kergel kastel, näos kumab eha vastuhelgi vask. Sa tuled, rõivais kodunurme hingus ja silmis vete rahuline läik. All kividel jääb vaikseks mere hingus ning lehestikus taltub tuule käik. Kui koduranna öö, kus torm ei puhke mu arm on vaikiv, aga rangelt uhke. RIIM Riimiks nim kahe või mitme sõna sise- või lõpphäälikute kokkukõla värsside lõpul. Kui sõnade häälikuline kokkukõla on alates pearõhulisest silbist täielik, siis on riim täisriim ( päid:häid, tohib:rohib, puul:tuul ). Osalise häälikulise kokkukõla puhul esineb irdriim ( süsi:rühi, lint:kink, noore:soone ). Kui riimsõna koosneb mitmest sõnast, siis nim riimuvaid sõnu liitriimiks
pooltundi. Kähku ta käsitab Boy ta kohvreid vedama ja piletid broneerima kuhugi kaugele, ehk Helsingisse võibolla mister Ekke jaoks. Naisele ta ulatab 500 kroonise kes selle solvunult tükideks rebib ja väljakõnnib mõeldes, kapitalistid. #24 Ekke rändab veel kaua otsides Ingelanid, küsib paljudelt teed, mõned tunnevad end tüssatuna kui tavalist inimesed, Ekke mõistab seda kui sellena, et juu on vist Ingeland kuaugel. Siiski löpuks ta jõuab sinna ja tunne kodu ära koduranna liiva ja lained lahes. Ta on nüd lihivtud kuid tujne, et on ka kaotanud tükke oma iseloomust ja seega endast. Kodu lähedal kuuleb ta aga käo kukkumist ja läheb siis hobukastani juurde, et kedagi seal hiilivat alla kustuda. Tuleb poiss alla, on selline kena ja mudase näoga kuid maale jõudes paneb kus kurat liduma. Ekke otsib ta üles ja pärib talt küsimusi milles tuleb välja, et poisi nimi on ka Ekke ja ta on Ekke poeg. Ekke küsib talt igasugu küsimus reiside ja kaugete maade kohta
no ütle, miks siis taga nutma pean ma praegu sind? Refr. Korraks vaid ... Mine siis, kuid minneski sa seda meeles pea ma peagi leian teise, kes on sama hell ja hea. Pole tarvis teada mul, et süüdi oled sa, küll aeg see kiirelt mööda lä'eb, pea unustan sind ma. 10 Refr. Korraks vaid ... Kui sadam ootab Heldur Karmo / Arne Oit Ma ei näe, kuidas tuul su juustes puhub, eha värv mängib koduranna veel. Ma ei näe, kuidas und otsid põuasel ööl, sest mu laev on ikka alles teel. Refr. Kui sadam ootab koju vaid ühtainust laeva, siis sada meest seal sada rõõmu leiab eest. Kui sadam ootab aga kas või sadat laeva, siis ootad sina vaid ühte meremeest. Ma ei näe, kuidas peatub sinu põsel jaaniöö viimne tõrvatulekeel. Ma ei näe, kuidas torm muudab rahutuks sind, sest mu laev on ikka alles teel. Refr. Kui sadam ootab ... Ma ei näe sind veel laineladvast üle
annaabi.ee 
