· noorlindude kiire kasv, · munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta. 8. Põllumajanduslindude sööda- ja veetarve. Joogiveeta ja söödata suudab leghorni tõugu kana elada keskmiselt 6 päeva, joogiveeta ja söödaga 10 päeva, ainult joogiveega kuni 38 päeva. 80% elutegevuseks vajalikust veest peab lind saama joogiveega, ülejäänu moodustab söödas hangitud vesi ja nn ainevahetusvesi. 10. Kanamunade tootmise omahinna kalkulatsioon. Pean teadma: munakana sööb 120g, söödaosa kogukulust 70% lähteandmed: munevus 85% söödaahend 450 eurot/t Aastas mune: 365 *0,85= 310muna aastas sööta: 365* 120= 43,8= 19,71 Kogukulud: 19,71 *0,7= 28,6 Muna omahind: 28,6 /310= 0,09 /tk 11. Söödaväärinduse arvestus kanamunade tootmisel. Pean teadma: munakana sööb 120g Lähteandmed: munevus 85% 60gmunad Aastas mune: 365* 0,85= 310muna aastas munamassi: 310* 60= 18,6 kg aastas sööta: 365*120= 43,8 kg
EMISE KEHAMASSI JUURDEKASV TARVE Söötmisnormides normitakse 1kg puhta kehamassi juurdekasvuks 36 MJ metaboliseeruvat energiat ja 450g proteiini. Nooremised peaksid tiinuse ajal juurde võtma 35-45 kg. Mittepiisavalt tiinuse jooksul kaalus juurde võtnud emisel ei ole piisavalt kehavarusid, nad lahjuvad imetamisel liigselt, nende ind pärast põrsaste võõrutamist lükkub edasi. Liigselt lahjunud on emised, kelle pekipaksus (P1) on alla 12 mm. NB! Raamatus, ei ole õiged. Tiine emise ülesanne on üles kasvatada looted. 18. Tiinuse anabolism. TIINUSE ANABOLISM Tiinete emiste kehamassi juurdekasv on tingitud: Viljastusproduktide kasvust, Eelneval imetamisperioodil ärakasutatud kehaainete taastumisest, Emise füsioloogilisest kasvust (noored emised), Tiinuse spetsiifilisest mõjust (tiinuse anabolism) Ühesugusel söötmisel on tiinetel emistel võrreldes mittetiinetega kehamassi juurdekasv suurem.
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified 42 13 69 6/
Kõik kommentaarid