Murdekeele ja (koha)nimede kogumiseks korraldati mitmesuguseid võistlusi ning kauaaegsed ja tõhusad osalejad pälvisid teenelise murdekoguja aunime. Murdekogujatele korraldati ka mitmesuguseid seminare ning avaldati juhendeid, kuidas kogumist veelgi edukamalt läbi viia. Omaette sarjana ilmus populaarteaduslik väljaanne ,,Kodumurre" (19602002). Pilt 1. Lauri Einari Kettunen 2. Emakeele Selts tänapäeval 2.1 Emakeele Seltsi eesmärgid ja nende taotlemine Kui seltsi algusaastatel oli tegemist Tartu Ülikooli juurde asutatud vabatahtliku filoloogilise ühendusega, siis nüüd tegutseb Emakeele Selts Tallinnas mittetulundusühinguna ning on ühinenud Eesti Teaduste Akadeemiaga.
peamiseks eesti kirjakeele normide kujundajaks siiski Elmar Muuk, kes oma põhimõtetelt oli keeleuuenduse ja keelekorralduse vahepeal, kuid arvestas palju ka tegelikku keelekasutust. • Emakeele Selts ja keelehoole - organiseerinud murdekogumist, korraldanud ettekandekoosolekuid ja keelepäevi, publitseerinud 1955. aastast alates Emakeele Seltsi aastaraamatut, hiljem ka toimetisi ning populaarset jätkväljaannet Kodumurre ja ajakirja Oma Keel (alates 2000. a-st)). Andis mitme keeleprobleemi kohta lahendussoovitusi. Rein Kulli juhitud keeletoimkonna tähelepanuväärsemaid tegusid oli 1972. a sõnavõistlus. • Auliikmed: Mati Hint, Mati Erelt, Reet Kasik, Huni Rätsep, Tiit-Rein Viitso. Keeletoimkonna juht Krista Kerge. • Keelekorralduse keskuseks on Eesti Keele Instituut. Tähtsamaid keeleküsimusi arutatakse
1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 167 EKS keeletoimkonna koosolekut. 1925-37 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane osa Elmar Muuk. 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused Veski moodustas kümneid tuhandeid termineid, paarsada üldkeele sõna. Murdesõnu (kodumurre: idamurre, nt käpik), Wiedemanni tüvesid. Tuletised, liitsõnad. Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid. Õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Tegelik eesti kirjakeel. Juhatas ka KKI sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit. 11. Johannes Aavik ja keeleuuendus. 1912-1924 keeleuuenduse kõrgperiood. 1913 ,,Keele kaunima kõlavuse poole" (artikkel Eesti Kirjanduses). "Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus."
167 EKS keeletoimkonna koosolekut. Jõgever, Veski, Aavik, Grünthal jt. Esimene normiv eesti keele sõnaraamat 1925-1937 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane Elmar Muuk 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused Veski sõnavara rikastajana : 1) Veski moodustas kümneid tuhandeid termineid. Paarsada üldkeele sõna. 2) Murdesõnu (kodumurre: idamurre, nt käpik) Wiedemanni tüvesid. nakkama eL, sõltuma, sõltus. 3) Tuletised, liitsõnad 4) Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid, nt. mu (songermu) 5) N pinnas, õisik, võistkond, rohtla, ravim, majand; toime, juhe, näriline, mahuti, eritis, veos; tagasituletised ravi, eelis; 6) Adj: tehis-, sulgjas, pärilik, taimne 7) V: kiiritada, kõrguda, tarbida, loendada; Liitsõnu: hulgimüük, jaemüük, teatmeteos, kinnisvara,
annaabi.ee 
