Kiletiivalised Kiletiivalised Kodumesilased Kimalased herilased Sipelgad Tunnused Kuuluvad putukate klassi Neli kilejat tiiba Muneti või mürgiastel Peamiselt ühiselulised putukad kodumesilased Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kimalased Eestis elab alla 25 liigi Rahvaseas kutsutakse: kumalane, maamesilane, metsmesilane Herilased Röövtoidulised Toidavad oma vastseid putukatega Click to edit Master text styles Second level
Nende keha katab kitiinkest. · Kõik mardikad aga ei lenda. Mardikate roll looduses: · Putukaid söövad röövputukad, linnud, kalad jne. Jaanimardikad: Nad on ainukesed helendavad mardikad Eestis, emase tagakeha kolme viimase lüli alaosas paikneb helenduselund. Kiletiivalised- · Kiletiivalistel on neli kilejat tiiba ning tagakeha tipus muneti või mürgiastel. · Kiletiivaliste hulgas on palju ühiselulisi liike. Näiteks kodumesilased, herilased, kimalased ja sipelgad. · Ühiselulistel putukatel on peres tööjaotus: emaputukas muneb, töölised on viljatud ja teevad kõik pere eluks vajalikke töid, isaputukad on ainult ema viljastamiseks. · Kodumesilastel ja sipelgatel püsib pere koos palju aastaid. · Kimalastel ja herilastel elab pere ainult ühe suve. Talvituvad ainult emasputukad. · Ühiselulistest putukatest on kodumesilased nektari- ja õietolmulised, sipelgad
1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtme...
· Kõige kõrgemalt on arenenud astlalised, n. mesilased, või herilased. · Nende tagakeha on rindmikuga ühendatud peene varrekesega. · Paljud liigid hoolitsevad oma järglaste eest. · Enamus elavad üksinda, üks kord elus kohtuvad vastassugupoolega, et järglasi saada. · Ühiselulised putukad putukad, kes saavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o. kolooniatena. ( mesilased, herilased, sipelgad). Kodumesilased · Elavad suurte peredena inimeste ehitatud tarudes, kuhu ehitavad kärgedest pesa. · See püsib neil aastaid, olenemata sellest, et üks pereliige elab paar kuud. · Mesilaspere moodustavad: o Emamesilane e. mesilasema teistest suurem, ülesandeks on muneda. Veedab kogu oma elu tarus ja lendab välja ainult paaritumiseks või hiljem sülemiga. o Lesed e. isasmesilased ülesandeks on mesilasema viljastamine, elavad
(Übi, 2000) Mesilasi jaotatakse ka värvi järgi: · Algupärastel kollastel mesilastel on tagakeha esimesed rõngad kollased. Sellised on näiteks Itaalia, Erivani ja Küprose mesilased. · Mustjaskollaste mesilaste tagakeha rõngad on vähem kollased. Siia kuuluvad näiteks Abhaasia mesilased Kaukaasiast. · Tumedad mesilased, näitkes Kraini, Kabachtapiini ja Svateetsia mesilased. Buttel Reepen jaotab kodumesilased kahte liiki: · Aafrika mesilased, näiteks tumedat värvi Madagaskari mesilane ja kirju Egiptuse mesilane · Euroopa mesilane 9 (Mäekala, 1924) Kehaehitus Mesilase keha koosneb kolmest omavahel ühendatud osast: pea, rindmik ja tagakeha. Mesilase mõlemal pool pead asuvad kaks suurt liitsilma ja laubal kolm väikest lihtsilma. Pea eesosale kinnitub paar lülilisi tundlaid. Tundlad koosnevad
Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam Läänemeri ja Atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on efektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C ulatuvaid temperatuure. Efektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame efektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõistet. Aktiivsete temperatuuride summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks ni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
