Majutuskohti oli aastakeskmisena 41 (suvel 50, talvel vähem), aasta varem 40. Neis oli tube kokku 646 (2007.a -80 vähem), voodikohti kokku 1507 (2007.a 1426), kasv 81 võrra. Maakonnas kokku oli 54 majutusasutust, kus oli 734 tuba, neis 1812-1900 kohta 4 (suvel rohkem). Oluline põhjus turistide arvu suurenemise taga on 2008. aastal tööd alustanud Aqva vee-, spaakeskuse ja 150-kohalise hotelli tegevus. Lääne – Virumaal on: 19 hostelit, 7 hotelli, 16 kodumajutust, 8 kämpingut, 3 külaliskorterit, 30 külalistemaja, 3 motelli, 5 mõisamajutust, 13 puhkekeskuseid, puhkebaasid ja laagrid, 30 puhkemaju ja suvilad, 18 turismitalu. Tärnihotellid puuduvad. 5 2. MAJUTUS-, VOODIKOHTADE NING MAJUTATUTE ÖÖBIMISED 6 3. KVALITEEDIJÄRGUGA ETTEVÕTTED Arma Puhkemaja - asub Lahemaa Rahvuspargi läheduses - Rutja rannakülas. Kokku on 13 voodikohta, 3 lisakoha võimalust. Arma ratsatalus saab puhata pere või väiksema
vabrik), Protex, Pomarfin) ● Puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Preab) ● Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik.2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt teisi toitlustusasutusi. Arhitektuur Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused: bastionide ning vallikraavi osad Linnamüüri Punane torn (Rode vangen thorn) 15. sajandist Tallinna värav 17. sajandist 20. sajandi I poolest pärinevad juugendstiilis Ammende villa (1905) Olev Siinmaa kavandatud funktsionalistlikku hoonet, näiteks
puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest (Ecobirch, Laesti, Skano(e Viisnurk), Preab); toiduainetetööstuse ja kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest.puhkajatest pensionäride arv. Oluliseks majandusharuks on turism. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi. Kasutatud allikad: https://www.google.ee/search?q=p %C3%A4rnu&espv=2&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi_4IvV753MAhXF WSwKHWJDDBkQ_AUIBygB&biw=1366&bih=667#imgrc=_-lBHXFTVKSaAM%3A https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu
5. TURUSTAMINE 5.1 Turu iseloomustus Ida-Viru maakonda aastas külastavate turistide arvu hinnatakse kokku üle 100 tuhandele inimese, mis jaguneb alljärgneva proportsiooni alusel: Eesti turistid 74 % Soome turistid 20 % Läti turistid 2% Rootsi turistid 2% Saksa turistid 2% Muud riigid 2% Kodumajutust kasutab neist umbes 20 % ehk ca 20 000 inimest. Arvestades elatustaseme langust ja regiooni prioriteete turismimajanduse arendamisel võib prognoosida Ida-Virumaal turismituru kasvu. Oluline on teha vahet kodumajutusel ja taluturismil. Tegemist on küll sarnase tegevusalaga, kuid siiski erinevate sihtgruppidega klientuuri hulgas. Just ajaloolistes talukompleksides asuvad turismitalud on tihti eelistatud, eriti välisturistide hulgas. Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised:
parimate arenevate pärandturismisihtkohtade võrgustikku. (Viljandi linna arengukava 2013) Turismiettevõtlus Viljandis Puhkaeestis.ee portaali on lisatud Viljandi maakonnas 59 majutuskohta, 1 spaa, 104 atraktsiooni, 16 seminariruumi, 49 tegevusvõimalust ja 36 toitlustusettevõtet. Viljandi linnas pakkus majutusteenust 2013. aasta turismihooaja seisuga linnas 16 majutusasutust, sh 4 hotelli, 2 hostelit, 1 puhkemaja, 4 külalistemaja, 4 kodumajutust ja üks külaliskorter, kokku 500 voodikohaga. Tuntuim toitlustsettevõtte Viljandis on Fellinn kohvik, mis on Viljandi linnale toonud väga palju head mainet ning saanud oma väikese lahtioleku aja jooksul palju erinevaid tunnustusi üle Euroopa. Kohvik pakub peamiselt kaasaegset eesti kööki tutvustavat toitu ning on eriline oma Eesti pärimust edasi andva interjööri, teeninduse ning kultuuriürituste poolest. Tuntuim hotell Viljandis on Grand Hotel Viljandi
TURUSTAMINE 5.1 Turu iseloomustus Saare Maakonda aastas külastavate turistide arvu hinnatakse kokku üle 200 tuhandele inimese, mis jaguneb alljärgneva proportsiooni alusel: Eesti turistid 46 % Soome turistid 25 % Läti turistid 8% Rootsi turistid 8% Saksa turistid 8% Muud riigid 5% Kodumajutust kasutab neist umbes 20 % ehk ca 40 000 inimest. Arvestades elatustaseme tõusu ja regiooni prioriteete turismimajanduse arendamisel võib prognoosida Saaremaal turismituru kasvu. Oluline on teha vahet kodumajutusel ja taluturismil. Tegemist on küll sarnase tegevusalaga, kuid siiski erinevate sihtgruppidega klientuuri hulgas. Just ajaloolistes talukompleksides asuvad turismitalud on tihti eelistatud, eriti välisturistide hulgas. Potentsiaalsed kliendirühmad on järgmised:
5. TURUSTAMINE 5.1 Turu iseloomustus Saare Maakonda aastas külastavate turistide arvu hinnatakse kokku üle 200 tuhandele inimese, mis jaguneb alljärgneva proportsiooni alusel: Eesti turistid 46 % Soome turistid 25 % Läti turistid 8% Rootsi turistid 8% Saksa turistid 8% Muud riigid 5% Kodumajutust kasutab neist umbes 20 % ehk ca 40 000 inimest. Arvestades elatustaseme tõusu ja regiooni prioriteete turismimajanduse arendamisel võib prognoosida Saaremaal turismituru kasvu. Oluline on teha vahet kodumajutusel ja taluturismil. Tegemist on küll sarnase tegevusalaga, kuid siiski erinevate sihtgruppidega klientuuri hulgas. Just 34 Äriplaan
annaabi.ee 
