· 1944 kirjastus Orto Kanadas · 1945 asutati Välismaine Eesti Kirjanike Liit · Esialgu tiraazid liiga suured võrreldes kogukonnaga · Ajakirjad: Eesti Looming, Sõna, Tuli Muld, Mana · Rühmitus Tuulisui · Põlvkonnad: I Suits, Under, Adson, Visnapu, Gailit II Lepik, Laaban, Kangro, Kolk, Viirlaid III Nõu, Toona, Ivask, Laaman IV Ilves, Kostabi · Meenutati elu enne pagulust · Kodumaaigatsus · Sisseeelamisprobleemidest · Paadiromaanid nn põgenemisteosed : kodumaalt lahkumisest, ebakindlus.. · Uus põlvkond toob luulesse muudatusi, katsetavad vormiuuendustega, piltluule, sürrealism · Isiklikud hingehädad, perekond, loodus
Romaan «Aeliita» on üles ehitatud huvitavale seikluslikule intriigile, planeetidevahelise ühenduse haaravale tehnilisele probleemile. Romaani peakangelane Gussev on energiline vene inimene, kes viib Marsi rõhutud rahva ülestõusule. Temaga algab galerii A. N. Tolstoi poolt järgnevatel aastatel loodud kartmatute, vabadustarmastavate revolutsioonivõitlejate kujudest. Gussev on autorile kallis kui kaasmaalane, kes ihkas nii väga kodumaale jõuda. Kodumaaigatsus läbib kogu romaani. Just see tunne määrab kindlaks teose poliitilise sisu, ta realistlikke jooni. Kõhkleva, esialgu ainult oma eluteed kindlaks määrava inimese kuju on andnud A. N. Tolstoi romaani «Aeliita» teise kangelase -- insener Lossi -- näol. Individualist Loss laseb ennast Gussevi sihikindlast iseloomust mõjutada, kuid ühtlasi vaevavad teda paljud kõhklused ja ta on tulvi! armastust Aeliita vastu. Lossile näib, et ainult armastus annab elule sihikindluse ja õnne
epl.ee/artikkel/327961 15.01.2009). 1940. aastal evakueerus Vaarandi Venemaale. Esialgu töötas ta Kasahstanis ja Jaroslavis, hiljem Moskvas ja Leningradis Rahva Hääle toimetuses. Eestisse naasis andekas kirjanik 1944. aastal ning asus tööle Sirbi ja Vasara vastutava toimetajana, kuid peagi (1964. aastal) oli ta sunnitud tuberkoloosi tõttu töölt lahkuma. Sellel hetkel sai Debora Vaarandist elukutseline kirjanik. 1945. aastal ilmus tema debüütkogu "Põleva laotuse all", kus kajastus kodumaaigatsus ning sisaldas palju looduskirjeldusi. Debüütkogu luule on vabavärsis. Tänu sellele kogule ning Alfred Adleri psühholoogiaraamatu "Inimesetundmine" enne tõlkimisele võeti Vaarandi kirjanike liitu. Debora Vaarandi suri 2007. aastal. ([WWW] http://paber.ekspress.ee/fotodb/60670C387B317D71C2256FB80040214C/ $file/tn_vaarandi.jpg 20.05.2009) 5 Looming
a. (Siin on juba sügavam probleem, keskseks kujuks on kangelane Rienzi, kes võitleb rahva õiguste eest võitluses ülemvõimu vastu ja hukkub äraandmise tõttu). 1839.a. asus Wagner Pariisi väga suurte lootustega, sattudes aga siin suurtesse majanduslikesse raskustesse, pettus, nimetades kaasaegset ooperit "hiilgavaks valeks" ja "suhkrustatud igavuseks", ning hakkas jälle soojemalt suhtuma saksa muusikasse, tõusis kodumaaigatsus ja soov luua oopereid saksa teatrile. Pariisis valmis ta esimene parim ooper "Lendav Hollandlane" (1841), mis on otsustavaks pöördeks nii ainestiku valiku kui ka muusikalis-dramaturgilise ülesehituse poolest. 1842.-1849.a.-ni elas Wagner Dresdenis, kus valmis tal kaks suurepärast ooperit "Tannhäuser" (1845) ja "Lohengrin" (1848), mis näitavad Wagneri huvi saksa rüütliromantika vastu
Jätkab tõlketööga H. Ibsen ,,Peer Gynt". Valmib maja Nõmmel, tunneb huvi idamaade filosoofia vastu, eriti vägivallatuse teooria vastu. Tõlgib Lermontovi luulet. Viimane kodumaal ilmununud kogu ilmus 1942. Teemad kodumaa ja surm. Luuletus ,,Jõulutervitus 1941" - küüditamisest. 1944 septembris lahkus Under perekonnaga Eestist. Elas elu lõpuni Stockholmis. Läks Rootsi, sest Soome ei saanud minna, aga Rootsi oli Eesti lähedal. Under töötas teatrimuuseumi arhiivis. Luuletustes kodumaaigatsus, tihti Tartu või Hiiumaa, inimelu ja riikide kaduvuse teema. 1954 ,,Sädemed tuhas" 1963 ,,Ääremail" Ilmusid ka kogutud teosed, uustrükid. Under suri 25. september 1980. Maetud Stockholmi metsakalmistule, matustel kõlas tema soovil Beethoveni ,,Ood rõõmule". Pilet 4: Vabalt valitud teose analüüs Pilet 5: Gustav Suitsu elu ja looming, kahe luuletuse lähivaatlus Gustav Suits sündis 1883, Tartumaal Võnnu külas, koolmeistri peres. Oli juba väikesest peast innukas õppija
isiklike kannatuste ja rõõmudega. Luules valutunnetus ja helge lootus. Teisteks teemadeks on loodus ja armastus. Looduslüürika on luule mahukaim osa: ergas loodustaju, sõnastuse tabavus, stiili paindlikkus ja intensiivsus. Vähem isikupärasem on armastuslüürika, kus on tunda võõraid eeskujusid, ei avaldu sügavam elamus. Hilisemad luuletused ilmusid ajakirjanduses: “Eesti muld ja eesti süda” jt. Kroonlinnaperioodil muutusid luuletused raskemeelsemaks, eilse tuli kodumaaigatsus. Jamb, trohheus, lõppriim ning rahvalaulu vormielemendid. Ole eeskujuks kaasajal. Näidendid: “Saaremaa onupoeg”, “Kosjakased” - jandid, kerged ja lõbusasisulised, jämekoomika: farsilikult lihtne intriig ja tegelaste ümberriietumised. “Säärane mulk ehk 100 vakka tangusoola” 56
annaabi.ee 
