Lydia Koidula · Sillaotsa Põhikool · 8. klass · Meriliis Evart Lapsepõlv · Sündis 24. Detsember Vändras 1843. aastal. · Isa oli eestlane. · Ema oli sakslanna. · Kodukeeleks oli saksa keel. Hariduskäik · Isa õpetas kodus lugemist ja arvutamist. · 1854. aastal lõpetas ta Pärnu tütarlastekooli. · Esimesed luuletused olid saksa keeles. · 1862. aastal lõpetas TÜ Abistas isa "Perno Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873. aastal abiellus Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. · Nad said kolm last Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm
J.Sibelius(1865-1957)-Elulugu-Soomest, isa oli linnaarst, kodukeeleks rootsi keel, 5.a alustas klaveriõpinguid, 1885 lõp kooli kodulinnas ja läks Helsingisse õigusteaduskonda õppima. Õppis vormiõpetust(ülikoolis), harmooniat, viiulit (pärast ei pööranud sellele väga tähelepanu), polüfooniat. 1889 I välisreis Saksamaal, eesmärgiks õppida tuntud õppejõududelt ja õppida tundma kohalikku muusikat. Käis veel Austrias, Ungaris. Abiellus soome neiu Ainoga. 1899 läks tööle Soome Muusikaühingusse (organiseeris kontserte,
asundused eestlastega segi5. Tegelikult oli Omi asundustes puhtaid eesti külasid vähe, peamiselt elati koos teistest rahvustest luteri usulistega. Tänaseks on pilt suuresti muutunud: külasid on tekkinud ja kadunud, asundustest on saanud paljurahvuselised külad, kus suhtluskeeleks on vene keel. Arvatavasti on algusest peale sõlmitud abielusid eri rahvusest luterlaste vahel, kuid hilisemal ajal sagenenud ka mitteluterlastega abiellumine ning segaperekondades on saanud enamasti kodukeeleks vene keel. Ometi kuuleb eesti keelt veel üsna tihti. On märkimisväärne, et Siberi soomlased, lätlased ja volgasakslased on eestlastega ühes külas kõrvuti elades sageli omandanud eesti keele, eestlased aga üldjuhul teiste naabruses elavate luterlaste keelt ei valda. J. Viikberg peab siin otsustavaks eestlaste kompaktsust ning omakeelset külaühiskonda, mida teised vähemusgrupid on respekteerinud 6. Volgasakslaste puhul tundub see loogiline: võimude poolt 1941
2000. aastal on venelaste osakaal suurenenu, just linnades. Ära on kadunud rannarootslased. Sakslaste asustus Eesti aladel lõppes 1939. aastal(21 000 baltisakslast viid Saksamaale, see kultuur Eestis lõppes). Lõppes ka Rootsi-Eesti kultuur Eestis. Suur hulk Eestlasi küüditati. Ida poolt tuldi aplju sisse. Venelased- ajalooline kokkupuude piirialadel. 17-18 sajandil vanausulised peipsi järve lääneraanikule. Alutaguse-segaasustusega ala (polovernikud-tänaseks eestistunud, kodukeeleks oli Eesti keel )18 saj hakkas venelaste hulk eelkõige kasvama läbi linnade ( sõjaväelased, kaupmehed, ametnikud). 1782 moodustasid venelased umbes 2% eesti ala elanikest. 19 sajandil venelaste osatähtsus eesti linnades kasvas veelgi- tartu ülikool venestamine, vene seltsid. 1897 a. Juba 4,5 % eesti ala elanikest. Iseseisvas eestis elas 90 tuhat venelast. Pärast 2 maailmasõda toimus venelaste rahvusrühma kiire kasv kuni 1990 aastani, siis alates hakkas toimuma väljaränne.
kollektiivselt, see tähendas rahvuse vabanemist võõrvõimu ikkest, mitte üksikindiviidi poliitilise osalemise vabadust, kodanikuvabadusi nii nagu Lääne- Euroopa. Inglismaal ja Prantsusmaal oli poliitiline enese identifitseerimine määratletud sellega, et kui oled kodanik, siis pole vahet mis päritolu sa oled, oled rahvuselt siiski prantslane/inglane, Saksamaal aga seevastu oli nii, et polnud võimalik olla sakslane ilma saksa keele oskuseta ja selle kodukeeleks pidamiseta. Läänes kosmopolitism, individualism, põhiseaduslik riigikord, ratsionalism, Saksa maailmas aga pigem marurahvuslus vms. Saksamaa rahvustunne on emotsionaalne, ebaratsionaalne. Saksamaal ja Ida-Euroopas taheti ,,rahvustervikust" välja tõrjuda võõrad elemendid (nt vähemusrahvused), kes võiksid lõhkuda etnose ühtsust (mh välismaised ,,ebaterved" kultuurimõjud). Selline rahvustunne arenebki 20.saj marurahvusluseks. Tulemuseks siis Natsi
1928 loodi siiski Mordva ringkond, mis 1930 reorganiseeriti autonoomseks oblastiks ja 1934 ANSV-ks. Põlismaistamine (korenizatsija) puudutas mordvalasi seega üsna vähe. Põllumajanduse kollektiviseerimine tabas põliseid maaharijaid suhteliselt rängalt. 1930. aastail järgnesid mordva haritlaskonna vastu suunatud repressioonid. Alates 1950. aastate lõpust hakkasid mordva keelte positsioonid avalikus elus, meedias ja hariduselus halvenema. Ersa ja moksa keel tõrjuti sisuliselt kolhoosnike kodukeeleks. Koolis õpetati mordva keeli vaid esimestes klassides (peamiselt maal) ning kirjasõna ilmus neis vähem kui enne II ilmasõda. Nõukogude Liidu lagunemine tõi teatava rahvusliku taassünni kaasa ka mordvalaste juures. Sügisel 1989 algatasid peamiselt ersa humanitaarid rahvarindelaadse organisatsiooni Mastorava (Maaema) loomise. 1991 loodi Mordva ülikooli juures mordva kultuuri ja keele edendamiseks ühing Vaigel' 'Hääl'. Märtsis 1992 tuli Saranskis kokku
annaabi.ee 
