Astrid Reinla “Teofrastus” Astrid Reinla raamat ”Teofrastus” on südamlik jutustus kass Teofrastusest, kes satub oma turvalisest koduaiast suurde linna ning eksib seal ära. Teofrastust ootavad ees rasked katsumused, kuid lõpuks leiab ta siiski tee tagasi pererahva juurde. Hulkuvast kassist saab kodukass ja kodukassist saab taas kord hulkuv kass, kuid õnneks lõpeb kõik igati hästi. Teofrastus puutub kokku koertega, teiste kassidega, jänestega, tihastega, inimestega. Teofrastus oli kodutu kass, kes elas Peedu jaamas. Inimesed, kes käisid Peedul, teadsid, et seal elab üks tore kiisu ning nad viisid talle tihti süüa. Ühel päeval läks Teofrastus rongi peale, sest seal oli tuttav lõhn. Uksed sulgusid ja ta sõitis Elvase. Kui ta rongist maha astus, nägi ta, et ei ole samas kohas, kus enne. Ta
soovides sellele oma lõhna jätta ja hakata ise saaklooma moodi lõhnama. Kui ilvesel on kõht täis, võib ta ikkagi jahtida haavatud jänest, et vaadata, ega see talle kuidagi kasulik ei saa olla. Inimest ründab ilves üksnes haavatuna või inimese poolt nurka surutuna. Toitumise osas on ilvesele suurimaks konkurendiks hunt. Hundi leviala on ilvese omast suurem ja ühtlasem. Kus on palju hunte, seal on vähe ilveseid. Ilves ronib, aga mitte kõrgele. Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti. Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks (nagu ka konkurendiks) on hunt. ,,Metsakoer" võib ,,metsakassi" rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi. Kunagi olid ilvesed levinud kõikjal üle põhjapoolkera, kuid nüüdseks on nad paljudes Euroopa riikides inimese poolt hävitatud ja kaitse all. Eestis on neid aga veel küllaltki palju (peaaegu tuhat) ja seetõttu on meil lubatud ilveseid küttida
Ometi on ta väga uudishimulik. 3 Veel ilvestest · Ilvesel on väga hea kuulmine. 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib. · Ilvesed käivad tihti mööda teiste loomade radasid. · Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks, et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida. · Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti, vette läheb isegi talvel. · Kuigi ilvese esi- ja tagajalad jätavad sarnase neljavarbalise jälje, on tema esijalgadel tegelikult viis varvast. "Liigne" varvas paikneb aga nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma. · Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. Metsakoer võib metsakassi rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi. · Ilvese liha sünnib süüa inimeselgi
See lõpeb kolmekuuselt ja viiekuuselt hakkavad tulema püsihambad. Ilvesepojad vajavad ema pidevat hoolt kuni 10 kuud. Alles poolteiseaastaselt saavad nad umbes täiskasvanud ilvese suuruseks ja kaaluvad kuni 15 kilo. Ilvestel on väga hea kuulmine, nad kuulevad isegi, kuidas jänes 50 meetri kaugusel puukoort närib. Ilvesed käivad tihti mööda teiste loomade radasid. Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Erinevalt kodukassist ujuvad ilvesed meelsasti, vette lähevad nad isegi talvel. Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. Ilvese liha kõlbab süüa inimeselgi. Praad tuleb ainult korralikult läbi keeta: paljud ilvesed on nakatunud eluohtliku siseparasiidi keeritsussiga. Üks põnevamaid ilvese küttimise viise on tema metsast välja meelitamine haavatud jänese kisa järele aimates. Isegi täis kõhuga ilves tuleb uurima, kas jänes ei saa talle kuidagi "kasulik" olla.
pärast . Suguküpseks saavad ilvesed kahe aasta vanuselt. Kuigi ühel isasel on mitu "naist", võtab isailves poegade kasvatamisest osa, õpetab, hooldab ja toidab neid vahel. Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida. Huvitavaid fakte ilvestest : * Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. * Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti, vette läheb isegi talvel. * Ilves nagu kiskjad üldse on värvipime. * Ilvesel on väga hea kuulmine. 50 meetri pealt kuuleb ta, kuidas jänes puukoort närib. * Ilvese liha sünnib süüa inimeselgi. Praad tuleb ainult korralikult läbi keeta: paljud ilvesed on nakatunud eluohtliku siseparasiidi keeritsussiga. 10
KASLASED Kes on kaslane? Kaslased asustavad kõiki mandreid, välja arvatud Austraalia ning Antarktika. Kõik kaslasd kuuluvad imetajate klassi ja neil on ilus, mõnel eriti kauni mustriga kasukas. Nad on väledad, eriti tugeva kehaehitusega osavad kütid ning tapjad, kes paistavad silma oma teravate meelte, kihvade ja küüniste poolest. Kaslased on hiiliva loomuga, taibukad, enamasti üksikult ja teiste pilgu alt varjatult elavad loomad. Kuigi nende suurus on vägagi erinev kodukassist hiiglasuure amuuri tiigrini, kuuluvad nad kõik kaslaste (Frelidae) sugukonda. Teisisõnu, nii metsikud kui ka kodustatud kaslased on üksteisega sarnased ning käituvad mitme suhtes ühtmoodi. Üldse kuulub kaslaste sugukonda ühtekokku 37 liiki ,,kiisusid". Teadlased paigutavad (süstematiseerivad) kaslaste sugukonna esindajad kahte peamisesse perekonda: väiksemad kaslased kuuluvad perekonda kassid (Felis), nagu näiteks kodukass, metskass, ilves, kalakass
annaabi.ee 
