Suurt väärtust om av a d heliloojate käsikirjad . Teatriosakonda kuuluvate kavale hte d e , fotod e arvustuste, kost üü mi ja dekoratsioo nikavandite kaudu saab hea ülevaate e e sti teatrite aren gu st ja hetke s e i s u st . Kunstikogu sisalda b maal e , graafikat, skulptuure, kost üü m e , plakateid, mak ette . Muuseumi filiaal e e sti lavastaja ja näitleja Andre s särevi (1902 1970) kortermuu s e u m oli Anna ja Andre s e koduk s aastail 1938 1980 . Per ek o n n al e kuulunud se e m e d on ka muu s e u mi s säilitanud kodu s e õhkkonn a .S eintel on teatrite e m ali s e d näitus e d , laps e d saav ad m ängid a nukkud e g a , proovida tetrikost üü m e , kübaraid ning parukaid . Gustav Ernesaks saab sellel aastal 12. dets e m b ril saja aasta s e k s . Te m a auks on tehtud suur näitus muu s e u mi s . Ta (12. dets e m b e r 1908 Perila Raa siku vald 24
a) - välitööd Setumaal 1884.; 1886.; 1902.; ja 1902. aastatel (toetus selleks Vene Geograafia Seltsilt ja Venemaa Teaduste Akadeemialt) M. J. Eiseni rahvaraamatud: - 1882 Esivanemate varandus - 1883 Endise põlve pärandus - 1889 Eesti rahva mõistatused - 1893-95 Rahva-raamat - 1896 Luupainaja http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/luupainaja/ - 1896 Näkiraamat http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/nakid/ - 1897 Kodukäijad http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koduk/ - 1909 Eesti rahvanali http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/ernali/ - 1914 Eesti vanasõnad Jakob Hurda rahvaluule väljaannete plaan: - Eestirahva ajaraamat (1876) o 1. Vana Kannel o 2. Vana Tarkus o 3. Vana Usk o 4. Vana Jutt o 5. Vana Kombe 1. Teaduslikud väljaanded: 1) Kõikide tekstide väljaanded - Monumenta Estoniae Antiquae
kalmes vaid osa luid, needki enamasti purustatud kujul. Osteoloogiline materjal osutab kahekordse matmise kombele5. Kombega seostatakse üldiselt uskumust, et "vaid keha täielik hävitamine vabastab hinge pääsemaks teispoolsusse". Luude ja hauapanuste purustamine võis sümboliseerida ka ,,mitmekordset surmamist" ning niiviisi kindlustada surnu ja kaasapandavate esemete hinge täielikku vabanemist. Ei ole välistatud, et laiba põletamine oli järjekordne viis kaitsta end "elava surnu" ning kodukäijate eest6. Hüpoteesi ,,elavast surnust" tõestab omas magistritöös ka ajalooteadlane Tarmo Kulmar (Kulmar 1991: 111). Teiste sõnadega muistne põletusmatus peegeldas eeskätt rituaalseid ettekujutusi ühiskonnas ning nägi välja järgmiselt: tuleriidale asetatud surnu põletati koos panustega. Igal kalmesse pandud 5 Kahekordse matmise kombe esimeseks etapiks on luude kättesaamine kas laiba esialgse mõneks ajaks matmisega, liha luudelt kraapimisega, keetmisega jne
et¨umoloogiliselt on m¨argid erinevad. 圀 on hilisem Tangi 唐代 aegne m¨ark. 議類 ⇒ 報 報 ON VASTUS , REAGEERING 参考 ⇒圀 議類 ⇒ 訃 訃 ON SURMATEADE 参考 ⇒ 家 議類 ⇒邦 1 maa, l¨aa¨ n, rahvusriik 4 koduk¨ula, kodukoht 2 u¨ hendriik, riikide liit 5 Jaapan 3 kodumaa 同 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 6 18 317 57 卜文 ✄ さい ばん
annaabi.ee 
