võtab hinge kaasa, vaimud ei salli läikivaid asju ehtida ei sobi, kui surnud majas kellad seisma kui surnu majas (eriti pommiga kellad) igapäevaseid töid ei tehta (välditakse lärmitegevaid töid) 17.11.2011 Kaali meteoriit 5 m.... Kaali kraater 450 m Surnu seadmine: põrandale-kõva pind headel inimestel kerge surm halbadel inimestel piinarikas surm elukutsest lähtuvalt lõhuti elatusallikas surnu kohal et anda see surnule kaasa. 24 NOVEMBER Majahaldjas( koduhaldjas ; kodujumal) - > Maa, koht.- > Maaema (viljakus) Keelud: ei tohi haavata maad, ei tohi asjata rohtu kakkuda, kuuma vett ega supivahtu ei tohtinud maha kallata, Suurel Reedel ei tohi maad kaevata ega oksi, lehti murda ; 25 märts e PaastuMaarja(Maaema) päev- naised jõid punast veini, jõhvikamahl, kääbused/kääbas (1 sugu) härjapõlvlased(habemega, tujutsevad, sepatöö, 2 sugu, kärnkonn, sipelgad) - maa-alused
1315 - vihma hakkas sadama. Sadas 3 aastat. 11% koormisi, 10 mõisale, 1 kirikule. 1315-19. saj keskpaik - väike jääaeg. Vormid on inertsed, tähendused muutuvad. [Kolm Jakobsoni kõne ,,Eestlaste taevaga seotud uskumused" Kuperjanov] 24.11.2011 Majahaldjas - maa, koht, pinnas Koduhaldjas Kodujumal - Tõnn, Peko Maa-ema - nüpeldada, haavata (mõeldamatu) - rohtu kitkuda - kuum vesi, supivaht - suur reede - 25. märts/paastu-maarjapäev - Maa-ema veri o kääbused/kääbas - 1 sugu - maa-alused o härjapõlvlased 2 sugu habemega heitlik tugev sepatöö maapealne esinemiskuju on kärnkonn või sipelgad
kuid pole sugugi kindel, kas selle omaaegsel germaani vastel, mis arvatavasti tähendas `(karja) hoidja, valvaja'2, usundilist sisu üldse oli. Sellekohaseid tähendusvarjundeid annab vastavas germaani sõnaperes igatahes otsida. On seega olemas tõsine võimalus, et kaitsevaimu tähenduse omandas haldjas alles läänemeresoomlasil. Haldja nimetuse esinemiskujusid: · jumal, jumala, ...lutsi maajumala (vrd maarahvas), leivude t'errid'ummal; kodujumal, puujumal, liivi tuul-jumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel (jumo-tüvi, ka sõnad jumi-jume. · eesti haldijas, haldjas, hallijas, halljas, halijas, haldja, halgijas, halgjas ka all, aljas, sm haltija, vadja altõõ, haltialain, haltiaz (vt nt vesi-haltiain, vesi-haltias, vesi-haltialain, meri-haltiaz, järvee haltiaZ, õjaa haltiaZ, lähte haltialain, lähtie altõõ). Arvat. gooti laen (vt haldan, sks halten).
· vepsa jumou, g'umou, jum, d'umal (jumal); väljendid: g'umalang'uru (pikne, ,,jumala mürin"), g'umalansä (äiksetorm, ,,jumala ilm"), ka jumalanheboine (vikerkaar, ,,jumala hobune"), samuQ jumalankusak (vikerkaar, ,,jumaal vöö"); ka g'umou g'ureidab i lämin iskeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumal, jumala, ...lutsi maajumala maarahvas, leivude t'errid'ummal, kodujumal, puujumal, liivi tuuljumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel Eesti haldijas, haldjas, haljas, haldja, jne, arvatavasti germaani laen Eesti emandad-isandad, peremehed-perenaised, liivi tuul-jema, soona-jema, järvi-emä jne, soome metsän ukko, metsän akka jne Vadja järvi-pappi, saunapappi, saunamakko, saunapekko 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile
annaabi.ee 
