kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. Duron on Eestis praegu üks populaarseim protsessor, sest ta on võrreldes kõigi teiste protsessoritaga palju odavam. Millist protsessorit oma koduarvutis kasutada? Kui soovite arvutit ehitada ainult kirjatööks ja tabelarvutuse tegemiseks (ühesõnage tavalist tööarvutit) Piisab 100- 200 Mhz Pentium protsessorist. Sellisega töötab hästi nii Windows 95 ja 98 kui ka Office 98 ja 2000. Kui soovite ehitada arvutit lastele õppimiseks, mängimiseks ja soovite ka ise internetist uudiseid lugeda ning muid multimeedi tooteid kasutada, siis soovitaks umbes 300-400 Mhz Pentium II protsessorit. Suurtele mänguritele üheks parimaks on 600 Mhz
õpetajal lapse tasemele vastavat õpikut ja ülesandeid ise koostada. E-õpikus on teksti juures huvitavad videod, seal saab asju kiiremini teha ja üles leida. Paberõpikut peab hakkama lehitsema ja õiget leheküljenumbrit otsima, mis teeb õpilasele kooli- või kodutöö tegemise ebamugavaks. Raamat võib kinni minna ja nii kaob järg käest. On teada, et praeguseks ei ole olemas e-õpikut, mida saaks panna kokku või võtta lahti süle- ja koduarvutis, kui puudub selle tuge omav vastav programm. See teeb omakorda e-õpiku kasutamise keerulisemaks. E-õpiku puuduseks on veel seda ohustav piraatlus, mille vastu tugev kaitse puudub. Samuti hakkab liigne arvutikasutamine mõjutama õpilaste nägemist. E-õpiku kasutamiseks mõeldud IT-alased vahendid on kallid ja neid on võimelised omandama ainult üksikud lapsevanemad. Ka koolidel ei ole rahalisi vahendeid, et muretseda e-õpiku kasutamiseks vajalikku riistvara ning muid tarvikuid
Üle Eesti 4 Interneti kasutatavus Eesti elanike hulgas (seisuga kevad 2008) Eesti elanikest vanuses 15-74 aastat on * internetikasutajaid 66% (on kasutanud Internetti viimase 6 kuu jooksul) * Interneti paljukasutajaid 52% (st on kasutanud Internetti uuringule eelneval nädalal vähemalt viiel päeval) Koduarvuti ja internetiühenduse omamine Eesti leibkondades * 52% peredest omab koduarvutis internetiühendust Eestis on 15-74-aastaseid arvutikasutajaid 69%1 ehk ca 726 000 ja internetikasutajaid 66%2 ehk ligikaudu 689 000 inimest. Viimase aastaga on lisandunud selles vanuserühmas ca 20 000 arvutikasutajat ja ligikaudu 28 000 internetikasutajat. Enamik arvuti- ja internetikasutajatest kasutab neid regulaarselt 91% arvutikasutajatest kasutab arvutit ja 90% internetikasutajatest kasutab internetti vähemalt kord nädalas.
Interneti protokollidele: tema läbi saab "mängida" kõiki ülejäänuid protokolle. Seetõttu on ta
äärmiselt oluline riist süsteemi administraatoritele ja rakenduste projekteerijatele. Tema
osatähtsus tavakasutajatele kipub üha uute ja uute rakenduste ilmumisega kahanema, kuid
temast arusaamine on äärmiselt oluline Interneti mõistmiseks.
Rakenduse kasutamiseks tuleb anda oma arvuti käsurealt korraldus:
telnet [
läbi saab "mängida" kõiki ülejäänuid protokolle. Seetõttu on ta äärmiselt oluline riist süsteemi
administraatoritele ja rakenduste projekteerijatele. Tema osatähtsus tavakasutajatele kipub üha uute ja
uute rakenduste ilmumisega kahanema, kuid temast arusaamine on äärmiselt oluline Interneti
mõistmiseks.
Rakenduse kasutamiseks tuleb anda oma arvuti käsurealt korraldus:
telnet [
annaabi.ee 
