tundis ka Rooma õigust. Üldiselt oli tsiviilkood väga konservatiivne, eriti omandi- ja pereõiguses, kuid õiguslik võrdsus, lahutus ja orjanduse kaotamine leidsid pärast revolutsiooni tee raamatusse. Inglise õigusajalugu on ideaalne näide traditsioonilisusest ning järjepidavusest. Inglise common law põhineb sajanditepikkusel tarkusel. ,,Vanim kohtupretsedent on pärit 1780. aastast ning puudutab Sir William Blackstone'i" (Caenegem 2004, lk 10). Isegi 19. sajandi reformid pole vana, kodifitseerimata tavaõigust eriti muutnud. Pärast puritaanide revolutsioon muudeti common law inglisekeelseks. 19. sajandil kaotati avalduste süsteem ära, kuid suurt muutust see kaasa ei toonud kohtunikele jäi siiski õiguse tõlgendamise ülesanne ja õigust ei kodifitseeritud. Erinevalt riikidest kontinendil, on Inglismaal kaks kohust, millele on võimalik apelleerida Lordide koda ning Apellatsioonikohus. Ius commune: Euroopa ühise õiguskultuuri alus Hõimud ja rahvusriigid
Kohtunik määrab karistuse, ei eristata avalikku ega eraõigust, Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees, reeglina ei ole reeglid kodifitseeritud ehk süstematiseeritud. samuti õigus õiglasele õigusemõistmisele. (USA, Kanada, Uus-Meremaa, India, Austraalia) Skandinaavia: eristatakse avalikku ja eraõigust, kodifitseerimata. Eraõigus: Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse isik versus isik, puudub alluvus, isikud on võrdsedm kaevata inimeste käitumis soovitud tulemuse saavutamiseks kogu saab maakohtusse. Avalik õigus: isik versus riik, pöördub ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Tava,
reeglina ei ole reeglid kodifitseeritud ehk süstematiseeritud. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse (USA, Kanada, Uus-Meremaa, India, Austraalia) Skandinaavia: inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu eristatakse avalikku ja eraõigust, kodifitseerimata. Eraõigus: ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides. Tava, isik versus isik, puudub alluvus, isikud on võrdsed kaevata saab moraalinormid, korporatiivsed normid, religioossed normid, maakohtusse. Avalik õigus: isik versus riik, pöördub õigusnormid. halduskohtusse.
• • Proportsionaalsuse printsiip (karistus vastab kuriteole) • • Võlaprintsiip (kurjategija vastutus oma tegude eest) • Lombroso • L´omo deliquente 1878 – kuritegevus on inimesel geenides, kurjategijat võib välimuse järgi ära tunda. • 19. sajandil juurdusid põhimõtted • nullum crimen sine lege • nulla poena sine lege Common law Civil law Kodifitseerimata Kodifitseeritud Keskaja Inglismaal Mandri-Euroopa pretsedendid Rooma õigus Napoleoni koodeks → Euroopa, Louisiana, Quebec, mudeliks ka Ladina-Ameerikas, Egiptuses, Süürias, Liibanonis Keskaja linnaõigused: Lübecki (Magdeburgi, Soesti, Frankfurti) õiguse perekond Emalinn → tütarlinnad Lääne-Aasia – islam
kodifitseeritud. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis Balti eraseadus 1865, mis oli Pandektilise süsteemi alusel, mis oli Balti kubermangudes kehtiv. Eesti Vabariigi ajal jäi Balti eraseadus kehtima, võeti vastu uus abieluseadus ja hakati ette valmistama tsiviilseadustikku ja see valmis 1940 aastaks, kuid seda ei jõutud vastu võtta. Kuni 1965. aastani, enne Föderatsiooni tsiviilkoodeks, alates sealt ENSV tsiviilkoodeks. Valikus oli kas kodifitseeritud või kodifitseerimata. Eesti tsiviilõigus: 1) Üldosa- hakkas kehtima 01.01.1994- TSÜS. Üldosas on kesksel kohal üldised põhimõtted, tehinguõpetus, normid isikute kohta, normis subj õiguse teostamise kohta, normid aegade (tähtaegade kohta) PARADNDATUD hakkas kehtima 01.07.2002 2) Asjaõigus-01.12.1993- AÕS- Asjaõigus on eelkõige normi kinnisasjade ja
jõuga seadlusi PS § 109 ja 110. Kuna president ei saa seadlusega muuta PS § 104 loetletud seadusi, siis on tema seadluste tähendus RÕ-lik võimalus tänapäevases Eestis praktiliselt olematu, võimatu. Saab muuta ehk riigilipu seadust. 1933. a Eesti PS nimetas presidendi seadusjõulisi akte dekreetideks. Valitsuse üldakte nimetatakse teoorias määrusteks, demokraatlikes riikides ei peaks määrustel RÕ valdkonnas erilist tähendust olema. Eestis ei ole ka. §3 tavad Tavad on sellised kodifitseerimata käitumisreeglid, mida peetakse õigusnormideks seetõttu, et neid on kaua aega täidetud. Eriline osakaal on õigusallikate hulgas Suurbritannias. Nt on tavaks, et monarh peab andma valitsuse moodustamise parlamendi alamkoja valimistel võitnud parteiliidrile, tavaks on et monarh peab peaministri ettepanekul peaministri poolt soovitud ajaks välja kuulutama alamkoja valimised; tavaks on et monarh peab seadused välja kuulutama ja ei kasuta vetoõigust.
Selle vastandiks oli `ius gentium', mis reguleeris roomlaste suhteid mitteroomlastega ehk peregriinidega. Meenutagem, et Eesti kuulub Kontinentaal- ehk Mandri-Euroopa õigussüsteemi, kus tsiviilõigust peetaksae eraldi õigusvaldkonnaks ja see on kodifitseeritud. Pretsedendiõigusele põhinev Angloameerika (common law) õigussüsteem tsiviilõigust eraldi õigusvaldkonnana ei tunne 13 . Ka Skandinaaviamaades 14 , kus tsiviilõigust küll tuntakse, on tsiviilõigus kodifitseerimata. Kaks tuntumat tsiviilõiguse süsteemi on institutsionaalne ja pandektiline süsteem. Institutsionaalne süsteem tuleneb Rooma õigusest, kus Rooma juristi Gaiuse teoses "Institutiones" on öeldud, et "kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta". Tulenevalt sellest jagatakse institutsionaalse süsteemi puhul tsiviilõigusnormid kolme gruppi: 1) isikutega seotud normid; 2) asjaõigused ja 3) õiguste omandamise viisid.
annaabi.ee 
