millest üldosa reguleerib tsiviilõiguse üldpõhimõtteid ning eriosa puudutab asjaõigust, perekonnaõigust, pärimisõigust ja võlaõigust ning viimase osana ka tööõigust. - Codex Iustinianus on rooma keisrite antud seaduste kogumik, mis ei ole nii märkimisväärse tähtsusega, kui kaks eelpool mainitut. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustianus koostati juba 529.a. Neljanda osa Justinianuse kodifikatsioonist moodustavad nn. Novellae (leges). See on koostatud 556.a. ja sisaldab 122 novelli. 1538.a. andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus Iuris Civilis. Tänapäevases mõttes võibki õigussüsteemist kui õigusnormide korrastamise süsteemist rääkida alates Rooma tavaõiguse üleskirjutamisest keiser Justinianuse käsul 553 aastal pärast Kristust
534.a anti koodeks välja uues redaktsioonis nime all Codex Iustinianus repetitae praeloctionis. Koodeks koosneb 12 raamatust, raamatud tiitlitest. Igal tiitlil on pealkiri. Tiitlitesse on paigutatud nummerdatud korras üksikud constitutions. Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks. Codex Iustinianuse tähtsus on klassikalise rooma õiguse tundmaõppimise seisukohalt minimaalne, ta on rooma õiguse languse ajajärgu saavutis. 4. Viimase, neljanda osa kodifikatsioonist moodustavad nn "Novellae", sinna on paigutatud pärast Codex Iustinianuse koostamist välja antud constitutions. Ametlikku Novellide kogu pole. See on koostatud umbes 556.a ja sisaldab 122 novelli. Tavaliselt nimetatakse teda "Epitome Iuliani". Hilisem kogud sisaldavad 168 novelli ja on 4 koostatud kreeka keeles. 7 GAIUSE INSTITUTSIOONID
-533.a. koostatud õiguse kogumik, mis on jaotatud viiekümneks raamatuks (liber). Digesta on esmajärguliseks ajaloolise väärtusega õigusallikaks, kuna see sisaldab infot paljude juristide tööde sisu kohta, mida mujalt ei leia.18 Kolmas osa Codex Justinianus on rooma keisrite antud seaduste kogumik, mis ei ole nii märkimisväärse tähtsusega, kui kaks eelpool mainitut. Selle koodeksi esimene redaktsioon Novus codex Iustianus koostati juba 529.a. Neljanda osa Justinianuse kodifikatsioonist moodustavad nn. Novellae (leges). See on koostatud 556.a. ja sisaldab 122 novelli. 1538.a. andis prantsuse jurist Gothofredus kõik Justinianuse seadustekogu osad esmakordselt välja ühise pealkirja all Corpus Iuris Civilis.19 7 ____________________
õigusallikate vahel. 534.a anti koodeks välja uues redaktsioonis nime all Codex Iustinianus repetitae praeloctionis. Koodeks koosneb 12 raamatust, raamatud tiitlitest. Igal tiitlil on pealkiri. Tiitlitesse on paigutatud nummerdatud korras üksikud constitutions. Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks. Codex Iustinianuse tähtsus on klassikalise rooma õiguse tundmaõppimise seisukohalt minimaalne, ta on rooma õiguse languse ajajärgu saavutis. 4. Viimase, neljanda osa kodifikatsioonist moodustavad nn "Novellae", sinna on paigutatud pärast Codex Iustinianuse koostamist välja antud constitutions. Ametlikku Novellide kogu pole. See on koostatud umbes 556.a ja sisaldab 122 novelli. Tavaliselt nimetatakse teda "Epitome Iuliani". Hilisem kogud sisaldavad 168 novelli ja on koostatud kreeka keeles. 2. Allika sisemine ühtsus Esinesid vastuolud CIC erinevate osade vahel. Lisaks on vastuolud ka digestade erinevate osade vahel. CIC ei ole koodeks tänapäevases mõttes