Eriti oli vastupanu võimalik täheldada Saksimaal (Sachsen). Kui uus õigus oli 19. sajandil ülejäänud Saksamaal enda populaarsuse tipul, siis Saksimaa jäi siiski kindlaks enda tsiviilkoodile. Prantsusmaal toimus Revolutsiooni käigus sarnane sündmus. Kuni 17. sajandini olid inimesed arvamusel, et ,,vana seadus on hea seadus," aga Valgustuse aeg muutis seda arusaama ning vana õigus otsustati kõrvaldada. Pärast mitut ebaedukat üritust, avaldas Napoleon mitmeid kodifikatsioone, millest kõige tähtsam oli 1804. aasta tsiviilkoodi loomine. Tsiviilkoodis oli tsiteeritud 18. sajandi juriste näiteks Robert-Joseph Pothier'i, kes tundis ka Rooma õigust. Üldiselt oli tsiviilkood väga konservatiivne, eriti omandi- ja pereõiguses, kuid õiguslik võrdsus, lahutus ja orjanduse kaotamine leidsid pärast revolutsiooni tee raamatusse. Inglise õigusajalugu on ideaalne näide traditsioonilisusest ning järjepidavusest. Inglise common law põhineb sajanditepikkusel tarkusel
vana rooma õiguse ja uuema aja normide vahele. Dualistlik süsteem – eraõigus, erahuvid ja avalik õigus, avalik huvid. Õiguse allikad on omapärased mandrieuroopa õiguskultuurile. Kodifitseerimine on väga oluline civil law. 18 sajandi juriste nimetatakse kodifikatsioonijuristideks generaalse kodifikatsiooni idee. Savigny ütles et tuleb tundma õppida rahva vaimu. 1.3 Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond Kodifikatsiooni mõiste – J. Bentham. Kõige rohkem kodifikatsioone oli valgustusajastul, algas siiski varem. 13-14 saj hakkas rooma õiguse retseptsioon, mis 16. sajandiks lükkas tavaõiguse paljus kõrvale. Rooma õiguse retseptsiooni põhjused: õiguse killunemine, protsessinormide puudulikkus, absolutism. Corpus iuris civilis oli populaarne, sest lisaks sisule ja selle arendamisvõimalusele meeldis ta ka valitsejatele, tunnustas keisrivõimu, oli vastuoluline (kõik võisid oma nõudmiste motiveerimiseks kasutada, kes vähegi oskasid seda lugeda).
Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Lääne-Rooma pealinn Rooma. Ida-Rooma konstantinoopol, tänapäev Istanbul. Lääne-Rooma sattus germaani soost vallutajate kätte ja kaotas võimu 476. Selle territooriumil hakkasid tekkima germaanlaste poolt tekitatud riigid. Ida-Rooma eksisteeris 1453 aastani. 6 saj arenes Rooma õigus ida osas. Keiser justianus kodifitseeris Rooma õiguse. 11.saj avastati Bologna linnas Rooma õigus taas. Hakati uurima Justinianuse kodifikatsioone. Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. Nende järgi tekkis koolkond glossaatorid. Kommentaatorid 14-15saj. Nende peamine ülesanne oli kohandada ja tõlgendada Rooma õigust, et seda kasutada vastavas elu valdkonnas. Glossaatorid uurisid tekste, kommentaatorid uurisid glosse. Humanistideks (ld humanus - "inimlik") hakati juba varajases renessansis nimetama õpetlasi, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid sellest ammutatud teadmisi kaasajale. 14
valiti maanõunike hulgast). · Nende alla käisid aadli kõik kriminaalasjad ja suuremad tsiviilasjad ja maaelanikele II astme kohus C. Kõrgema astme kohtud allusid Peterburi LM ja Eestimaa asjade justiitskolleegiumile D. Eelmise otsused võis veel edasi kaevata Venemaa senatisse(aste C. likvideerus jäädavalt 1783) · Valitsejad ei kinnitanud esialgu Eesti- ja LM seaduste kodifikatsioone (seadused kehtisid eraldi, mh a. 1671 kaaseadustik) ja jälgiti ka Rootsi 1734. a koodeksit: - Kodifitseeritud Balti seadused jõustusid 19 saj keskpaiku(ei sisaldanud 19 saj talurahvaseadusi ja muudeti hiljem korduvalt, aga kehtisid ka Eesti Vabariigis) Politsei ülesanded: · Eestimaal adrakohtud ja LM-l sillakohtud(igas maakonnas 1)
annaabi.ee 
