See tagab, et andmed ka õigesse adressaat- mobiiltelefonini jõuavad. See IP- aadress, mis telefonile omistatakse, on nn. privaataadress ja see transleeritakse (NAT- Network Address Translation) väliste võrkude jaoks. Kuidas GPRS toimib GSM puhul tähendas üks kõne (või üks GSM Data ühendus) ühte hõivatud kanalit. GPRS võimaldab rohkem kanaleid hõivata, seetõttu saavutataksegi suurem andme-edastuskiirus. Kanalite paremaks ära kasutamiseks on 4 erinevat kodeerimisviisi (vastavalt CS-1 9,05; CS-2 13,4; CS-3 15,6 ja CS-4 21,4 kbps ühe kõnekanali kohta). Märkused suurem edastuskiirus avaldub eelkõige just suurte ühes tükis andmekogumite edastamisel, nagu näiteks failitransport. Juhul, kui edastatav info on paljudes pisikestes tükki-des (nagu näiteks veebileht) ei pruugi efektiivne edastuskiirus sama suureks kujuneda kui oodatud. Telefonid GPRS vajab kasutamiseks uusi telefone, mis jagatakse toetatud kommunikatsiooniliikide
preesens väljendab käesolevat aega ja on seega sõna otseses mõttes kõnelejale lähemal kui möödunud aega väljendav imperfekt; indikatiivi kasutatakse siis, kui verbiga väljendatavat tegevust vaid nimetatakse, konditsionaal aga seab selle toimumisele juba tingimusi jne. Seega on olemas seos lihtsa tähenduse ja lihtsa vormi vahel; selle kohta kasutatakse terminit konstruktsiooniline ikoonilisus või diagrammilisus. Ikoon on piltlik; morfoloogilised opositsioonid on seega oma kodeerimisviisi poolest põhiliste semantiliste suhete abstraktsed kujutised. Semantiliselt lihtne kodeeritakse fonoloogiliselt (suhteliselt) lihtsana, semantiliselt komplekssem kodeeritakse ka fonoloogiliselt komplekssemana. Loomulik morfoloogia püüab järelikult anda mingitele morfoloogilise struktuuri teatud omadustele semiootilis-kognitiivseid seletusi. Morfoloogiliste opositsioonide markeerimata liikmetel on teisigi huvitavaid omadusi, mille
unustamisena. Unustamine on meie elu vältimatu osa: see mida me praegu suudame meenutada, ei ole garantiiks, et me suudame seda homme, järgmisel aastal või ka 30 aastat hiljem. Mõnikord tehakse vahet mälujäljest sõltuva ja ajendatud unustamise vahel. Jäljest sõltuv unustamine on tingitud informatsioonist, mida salvestatakse mällu meeldejätmise ja reprodutseerimise vahelisel ajal. Ajendatud unustamine on tingitud aga ajendite kodeerimisviisi muutustest. On olemas kahte liiki mälu jälgede muutusi: kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed. Esimesel juhul me ei suuda meenutada seda, mida suutsime eelmisel korral. Teisel juhul me mäletame midagi erinevat sellest, mida mäletasime varasemal korral. Igal konkreetsel juhul võib tõeks osutuda üks neist kahest võimalusest või ka mõlemad võimalused korraga. Omandatud informatsiooni kadumist uuritakse unustamiskõverate muutumiste põhjal.
Kui kiir langeb põhipinnale või süvendi põhja, peegeldub see tagasi ja juhitakse detektorile. Kui laseri kiir langeb põhipinna ja süvendi üleminekule, läbib osa valgust 250nm pikema tee, mis on pool valguse lainepikkusest. Seega põhipinnalt peegeldunud valgus ja süvendist peegeldunud valgus on vastasfaasides ning summutavad teineteist (detektorisse jõuab 10% valgusest). Seda üleminekut loetakse väärtuseks 1. Kuna 2 üleminekut ei saa olla kõrvuti, kasutatakse EFM kodeerimisviisi (eight to fourteen modulation). Neljateistkümnest bitist piisab et moodusta 256 sellist koodi kus kahe ühe vahel on alati vähemalt 2 nulli. Selleks et ühe koodi viimase ja teise koodi esimese ühe vahele jääks vähemalt 2 nulli, pannakse nende vahele 3 nulli. CD-R ehk ühekordselt kirjutatav optiline ketas sarnaneb ehituselt CD_ROMile, kuid aluse ja metallikihi vahel on valgustundlikust orgaanilisest materjalist andmekiht
kahendkoodis; viimasel ajal kasutatakse helikvaliteedi tõstmiseks kuni 24 bitist koodi. Andmete salvestamisel esitatakse need kahendkoodis baitidena, nagu muudelgi andmekandjatel. Nagu eelpool märgitud, koosneb plaadi pinnal olev spiraalikujuline salvestusjälg lohkudest (pit) ning põhipinnast (land). Viimane tähistab algset loogilise nulli salvestist, üleminekud lohkudele aga - loogilisi ühtesid. Kuna kahte ühte pole võimalik üksteise järele salvestada, siis kasutatakse kodeerimisviisi EFM (Eight to Fourteen Modulation - 8:14), s.t. kõik 8-bitised baidid teisendatakse 14- bitiseks koodiks, millega on tagatud, et kunagi ei esine kõrvuti kaht loogilist ühte. Võib veel juhtuda, et üks bait lõppeb ja järgmine algab ühega, seepärast lisatakse iga kahe baidi vahele kolm täiendavat nulli - seega ühtekokku vajatakse 1 baidi kirjutamiseks 17 bitti. 24
annaabi.ee 
