MPEG-3 ei saanudki kasutusküpseks. MPEG-4 ei kasuta pidevaid andmevooge, vaid tegeleb sõltumatult töödeldavate audiovisuaalsete objektidega (AVO) , mis võimaldab suhtlemist kodeeritud andmetega ja tagab toimetamisel palju suurema paindlikkuse. MPEG-4 toetab laias valikus audio- ja videoreziime ja ülekandekiirusi ning tegeleb ka autoriõiguste kaitsega. MPEG-7 ja MPEG-21 on MPEG standardid, mis defineerivad pigem sisu kirjeldamist kui selle tihenduseks kasutatavaid kodeerimismeetodeid. MPEG-7 on ametlikult tuntud nimetuse all Multimedia Content Description Interface ja annab multimeediumsisu kirjeldamiseks vajaliku keele DDL (Description Definition Language). MPEG-21 annab sisule tervikliku raamistiku, mis sisaldab lisaks igasuguse multimeediumi "digiüksuse" kirjeldusele ka andmeotsingut, andmepöördust, salvestamist ja sisu autoriõiguste kaitset defineerivat standardit. MPEG-kodeeritud materjali parimaks taasestuseks on vaja MPEG-kaarti, mis teostab dekodeerimist
compression, 2006) Siinkohal ei tohiks segi ajada meediakonteineri formaate (sisaldavad metaandmeid ja nii audio- kui videoinfot- AVI, MP4, FLV jne) ja pakkimissüsteeme/kodekeid (MPEG-4, divX/xVid jne). AVI enamasti sisaldabki videot, mis on MPEG-2/MPEG-4 kodeeringus. Eesti digitelevisioon töötab MPEG-4 kodeeringus (enamus Euroopa riike MPEG-2, aga ka Elioni DTV). MPEG-7 ja MPEG-21 on MPEG standardid, mis defineerivad pigem sisu kirjeldamist kui selle tihenduseks kasutatavaid kodeerimismeetodeid. MPEG-7 on ametlikult tuntud nimetuse all Multimedia Content Description Interface ja annab multimeediasisu kirjeldamiseks vajaliku keele DDL (Description Definition Language). MPEG-21 annab sisule tervikliku raamistiku, mis sisaldab lisaks igasuguse multimeediumi ,,digiüksuse" kirjeldusele ka andmeotsingut, andmepöördust, salvestamist ja sisu autoriõiguste kaitset defineerivat standardit. Striimimisel laialt kasutatav Flash Video formaat (FLV)- seal sisalduv videovoog on On2
oma digitaalne GSM. GPRS'i nimetatakse tinglikult 2,5 põlvkonnaks (2.5 G) Kolmanda põlvkonna mobiilside tehnoloogiaid on mitu ning erinevates maades kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid HSDPA Kiire allalingiga pakettpöördus W-CDMA 3G mobiilside tehnoloogia edasiarendus, mis suurendab allalingi kiirust ning mida nimetatakse ka 3,5 põlvkonna mobiilside tehnoloogiaks. Allalingi kiiruse suurendamiseks rakendatakse siin erinevaid modulatsiooni- ja kodeerimismeetodeid ning kasutatakse korraga mitut antenni. Kuigi ka 3G ise ei ole paljudes maades veel kasutusel, võib HSDPA protokollist juba kujuneda 3G järeltulija. HSDPA andmeside allalingi kiirus võib teoreetiliselt ulatuda kuni 10 Mbit/s. 4G Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia. Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt andmekiirust kuni 9,6 kbit/s (praktikas kipub kiirus muidugi väiksem olema), 3G lubab ca
Peale kõne- ja andmeside võimaldab 3G tehnoloogia edastada ka audio- ja videoinformatsiooni mobiilseadmetele üle kogu maailma läbi statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide. HSDPA (High Speed Downlink Packet Access) - kiire allalingiga pakettpöördus. W-CDMA 3G mobiilside tehnoloogia edasiarendus, mis suurendab allalingi kiirust ning mida nimetatakse ka 3,5 põlvkonna mobiilside tehnoloogiaks. Allalingi kiiruse suurendamiseks rakendatakse siin erinevaid modulatsiooni- ja kodeerimismeetodeid ning kasutatakse korraga mitut antenni. Kuigi ka 3G ise ei ole paljudes maades veel kasutusel, võib HSDPA protokollist juba kujuneda 3G järeltulija. HSDPA andmeside allalingi kiirus võib teoreetiliselt ulatuda kuni 10 Mbit/s. 4G - Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia. Tähtsaim erinevus 4G ja 3G vahel seisneb 4G suuremas andmekiiruses. Jaapani NTT DoCoMo andmetel võimaldab i-Mode teoreetiliselt andmekiirust kuni 9,6 kbit/s
annaabi.ee 
