lahtipakkimiseks dekoodereid (kodekid). Tuntumad on Windows Media Player, QuickTime, RealMedia Player, WinAmp ning eriti universaalne VLC Media Player. Kõikide veebilehitsejate ja platvormidega töötab Flash Player plugin. Lisaks kasutatakse ka striiminguseadmetega integreeritud tarkvara- näiteks VBrick StreamPlayer. Andmete töötlemist saatmisel ja vastuvõtmisel kirjeldatakse täpsemalt töö 2. osas. Enim tähelepanu pöörab töö koostaja video kodeerimisele- pakkimisele, sest see on kvaliteetse ülekande nõudlikum osa. 2. ANDMETE TÖÖTLEMINE 2.1. Matemaatiline alus Teoorias on video värvipikslite kolmemõõtmeline massiiv (3D array). Kaks mõõdet kirjeldavad kujutise liikumist ruumis (vertikaal- ja horisontaalteljed), kolmas, aga ajadomeen- piltide käitumist ajateljel. Kaader (frame) on siin pikslite hulk, mida kirjeldatakse antud ajahetkel ja on põhimõtteliselt sama, mis paigalseisev pilt. Seega
Big-Bang (suur-pauk) meetod: See tarkvara loomise meetod sarnaneb paljugi teooriaga kuidas loodi universum kus me praegu elame. Suur hulk inimesi ja raha suunatakse sellesse projekti. Projekti suunatakse väga palju energiat, ning lõpptulemus on ideaalne tarkvara või mitte midagi. Ilu selle meetodi juures on see, et see on lihtne, ei ole kindlat ajalimiiti millal see valmis peab saama, seal ei ole kindlat projekti ja tavalist arendusmeeskonda. Kogu protsess on suunatud arendusele ja kodeerimisele. Kuid kliendid kes tellivad tarkvara peavad olema väga paindlikud, sest alles lõpus saavad nad teada mille nad saavad. Testimist selle projekti puhul peaaegu ei tehtagi, kui siis ainult enne tarkvara välja tulemist. Halb külg selle meetodi juures on see, et projektijuhi nägemuse järgi on toode valmis müüki minema ja sina kui testija hoiad seda veel kinni. Mida kauem sa oma tööd teed seda rohkem vigu sa
Sümboleid (! ? . ; ) mitte kasutada. Tühikuid mitte jätta. Kasutage tähendusega nimetusi, mida saab alles hoida kogu analüüsi ja dokumenteerimise vältel. Ärge kasutage andmete sisestamise lehtedel valemeid. Ärge sisestage andmebaasi lehele mingit muud informatsiooni kui ainult vaadeldud muutuja väärtused. Kopeerige muutujate nimed eraldi lehele ning sisestage kodeeringuskeem ja lisainformatsioon sinna. Kehtestage kodeerimisele reeglid (numbrilised või tähelised koodid, puuduvad väärtused), mis hoiavad ära andmesisestusvead. Vigade ennetamiseks kasutage andmete sisestamisel andmete hindamise reegleid. Kasutage looma- ja farmitasandi andmete jaoks eraldi faile. Säilitage informatsiooni uuringu kohta, andmebaasi versiooni ja viimaseid muudatusi koos andmetega (näiteks kasutage eraldi töölehti Excelis).
seda saaks hindamisel ja analüüsimisel efektiivselt kasutada ning samuti projekti tulemuste esitlemisel laduda argumendina kasutada. Kui praktika on sinu põhilise, uurimuseks vajaliku tõendusmaterjali osa, tuleb seda kvaliteetselt dokumenteerida: andmeid tuleb vastavalt uurimisportsessi etappidele eesmärgipäraselt organiseerida. Erinevat tüüpi informatsiooni kiireks tuvastamiseks on lihtne kuid kasulik strateegia teabe värvide kaupa kodeerimine. Sarnaselt värvide kaupa kodeerimisele on võimalik luua ka oma ikoonide või sümbolite kogu. Uurija päevik peaks olema põhiline vahend planeerimiseks, kirjutamiseks, hindamiseks, oma uurimuse kohta käivate mõtete ja tunnete kokkuvõtmiseks. Bibliograafiline andmebaas vajab ilmselt regulaarset läbivaatamist ning selle tulemusena tuleb uuendada ka kontekstuaalset arvustust. On tähtis regulaarselt oma konteksti üle vaadata, et leida uusi arenguid, mis võivad sinu uurimist vormida või ümber kujundada
arendusetapi käigus ka testid. Lihtsustatult võib öelda, et arendusetappidele vastavad eri tüüpi testid, tekib nn tarkvara elutsükli V-mudel. Kuna elutsüklid erinevad, erinevad ka V- mudelid. Üks levinum on järgmine: · süsteemi üldprojektile (sealhulgas tarkvara) vastab süsteemitestimine · tarkvara nõudmiste spetsifikatsioonile vastab valideerimistestimine · tarkvara realisatsiooniprojektile vastab integratsioonitestimine · tarkvara kodeerimisele vastab mooduli testimine XP (Extreme Programming) üheks eesmärgiks on suurem paindlikkus muutuvate nõuete tingimustes. XP ja testimise vahekorda võib lühidalt iseloomustada järgmiselt: · Põhimõtted: Tellija-orienteeritus, tiimitöö, V-mudel (testimine paaris arendusega), prototüüpimine, lihtsuse püüd · Testipõhine arendus (test driven development): testid luuakse enne realiseerimist kliendi
. · 1. etapp- biheivioristlik psühholingvistika- põhineb psühholoogilisel ja keeleteaduslikul teoorial. Selles etapis tugev psühholoogia osa · iseloomulik- käitumisele põhinemine- ütlesid, et käitumine on väliselt vaadeldav ja suunatav, vaatasid kõnet kui verbaalset käitumist- kõne kui reaktsioon stiimulile. Probleemiks- ei selgitatud, kuidas tekib spontaanne, omaalgatuslik kõne. · Keskendus teadete kodeerimisele ja dekodeerimisele suhtlemise käigus- põhines sideteoorial. · Piiratud nägemus- arvasid, et kõne areng toimus sõnade kaupa, uurisid ainult sõnu, assotsiatsioonideahela läbi toimus lausete moodustumine sõnade abil. · Teine probleem- (vt kõne areng) arvasid, et kõne areng põhineb täiskasvanu matkimisel, kinnistamisel (jah, tubli, õigesti ütlesid) toimub kõne areng. Matkimine on oluline kõne varases arengus, lalinsõnad nt
annaabi.ee 
