3. Eesti rahvuslik tikandid Rahvuslikud ornamendid, Muhu tikand, lilltikand, kaheksakand jne Eesti rahvuslik tikand ▪ Andmeid leidub juba 17. sajandist ▪ Kasutati rahvarõivaste kaunistamiseks aga tikiti ka vaipasid ▪ Vanem ornament on geomeetriline ▪ Taimornament on uuem ▪ Algsed põhivärvid: valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane Rahvuslikud ornamendid - arhailine tikand Elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos Muhu tikand e. Sagedamini lilltikand kasutatavad lilled: tulp, tähelill (päevalill), roos, nelk, nartsiss, ka mõned eksootilised liblikõielised ja sibullilled ning granaadipuu viljad Kaheksakand ehk Muhu mänd ▪ Kaheksa tipuga, või ka valgust kiirgav rist ▪ Sagedasti esinev ▪ Levinud ka mujal maailmas ▪ Kaitsev sümbol 4. Huvitavat Huvitavaid tikandeid
Indoeurooplased Algkodu Musta mere ja Kaspia mere ääres. Hetiidid : · 1700-1200 a eKr. Väike-Aasi ps. · Looduslikud tingimused ja tegevusalad Mägedega ümbritsetud stepp. Väheviljakas territoorium. Peamiseks elatusalaks karjakasvatus, vähesemal määral põllumajandus. Ehitusmaterjalidest leidus kivi ja puitu, metallidest kulda ja hõbedat. Raua sulatamine. · Pealinnaks Hattusa. · Peamised avastused : Raua sulatamine, hobune, kodarratas, kaarik. · Domineeris vaba kodanikkond. Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas
Algsete ja primitiivsete sõiduvahendite nagu lohisti ja saani kasutuselevõtmine ~5000 ema ajendas pöörama tähelepanu teede läbitavusele ja sellega ka suunatud tegevusele teede rajamisel. Arvatavasti keraamika töötlemiseks leiutatud ratta muu otstarbe avastamine Mesopotaamias 5000 ema andis ka tõuke teedeehitusele. Primitiivsed kaherattalised eesli taha rakendatud kärud arvatakse tekkivat Mesopotaamias 3000 ema ja kodarratas 2000 ema Siberis. Kogu see veonduse areng kasvatas mahtusid ja kiiruseid ning avardas võimalusi, mida kehvad teed takistasid ja sealt ka vajadus teede arendamiseks. Arvatav esimene kivisillutisega tee Uur`is 4000 ema, kuid suurema tähendusega ja äramärgitud püsiteed tekkisid 3000 - 2000 ema ja seda peamiselt laialdaste suhete tekkimisega eri ilmajagude vaheliste kaubateedena soolateed, siiditee
Esimesed veoloomad olid härjad. Nende kõrvale ilmus üsna ruttu ka metseesel. Möödus tükk aega, enne kui 2100. aastal e.m.a. kerkisid päevakorda hoburakendid. Esimesena 5 kasutasid hobuseid egiptlased. Ka Indias võeti hobune umbes samal ajal vankreid vedama(6). Hobuse kasutusele võtmine tähendas arengut ka ratta ehituses. Kiire loomana oli ta suuteline ka vankrit kiirelt vedama, kuid see pidi omakorda kerge olema. Leiutati kodarratas, mis koosnes rummust, kodaratest ja pöiast. Meistrite tööd olid väga täpsed ja teati, millist puitu kus kasutada. Jumalate vankritele tehti kullast ja hõbedast rattaid(10). Mehhaanilised ratasseadmed Esimene mehhaanilist otstarvet omav ratas, mille abil on võimalik muundada energiat, oli vesiratas. Selle võtsid kasutusele 1. saj e.m.a. Ees- Aasias elanud kõrgtsivilisatsioonid orjajõudude languse tõttu. Vesiratast kasutati põldude ja aiamaade niisutamiseks
Indoeurooplased Algkodu Musta mere ja Kaspia mere ääres. Hetiidid : · 1700-1200 a eKr. Väike-Aasi ps. · Looduslikud tingimused ja tegevusalad Mägedega ümbritsetud stepp. Väheviljakas territoorium. Peamiseks elatusalaks karjakasvatus, vähesemal määral põllumajandus. Ehitusmaterjalidest leidus kivi ja puitu, metallidest kulda ja hõbedat. Raua sulatamine. · Pealinnaks Hattusa. · Peamised avastused : Raua sulatamine, hobune, kodarratas, kaarik. · Domineeris vaba kodanikkond. Riiki juhtis kuningas koos sõjaväelastest kaaskonnaga. Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni.
annaabi.ee 
