urbaniseerumiseks. Inimesed koondusid linnadesse elama, kuna maal ei olnud enam võimalust enese ära elatamiseks. Linnadesse rajati uusi elamuid ja inimestel tuli loobuda oma kunagistest eluharjumustest. Nüüd tuli käia tööl vabrikutes kellaajast- kellaajani ja ka elutingimused olid hoopis teised, elati väikestes ühetoalistes korterites. Linnakutuuri arengule aitas kaasa ka kindla koolihariduse kasutusele võtt. Tekkisid uued töökohad, mis andis tõuke keskklassi tekkeks ehk kodanluseks. Seega selline linnaelu kultuur, mis praeguseks on väga laialdaselt üle maailma levinud sai alguse juba uusajal. Tänu linnakultuuri arenesid välja ka uus peremudel. Kui maaelu kultuur nägi ette, et mitu põlvkonda elas ühes talus ja majandas ainult oma perekonna ära elatamiseks. Siis uues perekultuuris oli ainult üks põlvkond, kus vanemad käisid tööl, et perekonda ära toita. Selline perekltuuri muutus sai alguse just linnakultuurist, kus olid väga väiksed elamud.
· Masina ja metallitööstus · Paberitööstus · Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks. · Tööstus ei arvestanud Eesti vajadusi. Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine · Sajandi vahetusel toimus poliitilise elu diferentseerumine: kujunesid välja grupeeringud ja kerkisid uued juhid. Aadliks- kellest lõviosa oli baltisakslased, mõningal määral vene rahvusest mõisnike Kodanluseks- peamiselt baltisakslased või venelased, aga kasvas ka eestlastest kodanlaste arv. Töölisklassiks-linnade vabrikutöölised ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid Konservatiivsed- kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud(keda huvitas vanakord) Liberaalid- peamiselt eestlased natuke ka baltisakslasi ja vene kodanlased Revolutsionäär(sotsiaaldemok.)- töölised(tsaari isevalitsemise kukutamine
kavatsusi, mis riigi huvides on vajalikud. Kõige paremini töötab parlamentarism oma kodumaal Inglismaal. Inglise vabadus on loodud gentelmanide poolt gentelmanidele. Seepärast on ta ka diktatuuri ja riigi totaalsuse vastu immuunne. 6. Vabaduse kriis Lühike vabaduse ajastu 19 sajandi teisel poolel ja 20 sajandi algul oli inimsoo ajaloos kuldne ajastu. Prantsuse Revolutsioon oli võimuvõitlus kahe klassi vahel. Peale seda jagunesid linnad kaheks sotsiaalseks klassiks: varandusega kodanluseks ja varanduseta proletaariaks. Kodanluse vastu tekkis uus vabaduseliikumine sotsialism. Demokraatlikud riigid on tugevamad ja rikkamad kui totaalsed riigid 7. Totaalne riik 20. sajandi totaalne riik on kodanluse ja proletariaadi vahelise kodusõja laps. Iga mõte ja tahe juba varajasest lapseeast peab olema sihitud sõjale ja sõjaohus isamaa kaitsele. Ainult nii suudetakse indiviidi sundida oma isiklikku vabadust ohverdama rahvuse altarile. Kuna
8 4. EESTI POLIITILINE ARENG 20.SAJANDI ALGUL: 1. Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine 20.sajandi algul: · Sajandivahetusel toimus Eestis poliitilise elu diferentseerumine: kujunesid välja selged grupeeringud ja kerkisid esile uued juhid. · Tollane Eesti ühiskond jagunes seisuslikult: - Aadliks, kellest lõviosa moodustasid baltisakslased, mõningal määral oli ka vene rahvusest mõisnikke. - Kodanluseks: peamiselt baltisakslased või venelased, aga kiiresti kasvas ka eestlastest kodanlaste arv- rikkad talupojad, ettevõtjad, kaupmehed, haritlased. - Töölisklassiks: linnade vabriku- ja käsitöölised, maarahva kesk- ja alamkihid. · Poliitiliste ideede poolest jagunes Eesti ühiskond: - Konservatiivideks: kohalikud valitsusametnikud ja baltisakslastest aadlikud (mõisnikud), kes olid huvitatud vana korra säilimisest ning olid
annaabi.ee 
