enam riigielu ja -kaitse korraldamisel tähtsust. Kirjandus. Teater kaotas senise tähenduse komöödiad käsitlesid armastust ja olustikulisi teemasid ning tragöödiate puhul piirduti klassika ettekandmisega. Esiplaanile tõusis luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, siis tuntakse selleaegset poeesiat Aleksandria luule nime all. Poeedid olid erudeeritud, luulelt ei oodatud sügavat sisu, see pidi lihtsalt naudingut pakkuma. Filosoofia. Kodanikuvoorustel polnud enam tähtsust, juureldi selle üle, kuidas jõuda saatuse heitlikkusest hoolimata õnne ja hingerahuni. Tähelepanu pöördus isiklikele hingevajadustele. Teadus. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude süvenev harunemine. Leidus väga mitmekülgseid õpetlasi. Nt matemaatik Eukleides, kes kirjutas põhjapaneva teose ,,Elemendid"; matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes, kes formuleeris hüdrostaatika seaduse;
· teater kaotas oma senise tähenduse, kuna linnriik ja sellega seotud küsimused olid oma tähtsuse minetanud, aga komöödiate kirjutamine jätkus(armastus, perekonnaelu) · esiplaanile tõusis luule(hellenistlik poeesia- Aleksandria luule), luules ei tuntud huvi ühiskonnaelu ja moraali küsimuste vastu, pigem ülistati valitsejate perekonnaliikmeid, luulelt oodati sügava sisu asemel elegantset stiili, luule pidi naudingut pakkuma · kodakondsusel ega kodanikuvoorustel ei olnud endist tähtsust, juureldi selle üle, kuidas inimene saaks jõuda õnne ja hingerahuni, filosoofia pöördus inimeste hingevajadustele · Epikuros- kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. · Stoitsism-maailm toimis õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi, kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ja saatusele ei olnud mõtet vastu hakata, himud ei laskunud saatuega leppida. Filosoofia aitab muredest vabaks saada
olema eeskujuks teistele. Euroopa taasühendamine. +Aasia Egiptuse "vabastamine" ottomanide alt. VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära Vabadus vastandatuna orjusele. Vaba inimene elab vabalt, ei ole kellegi teise meelevallas. Ori on peremehe meeleallas, kuigi peremees ei pruudi teda palju käskida/keelata, on tal ikkagi õigus seda teha. Rooma ajaloolaste kirjeldused: Vabariigis on kodanikud vooruslikud. Ainuvalitsuse tingimustes kodanikuvoorustel ning suurtel tegudel ei ole enam kohta, valitseb orjameelsus. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus Enamiku inimeste jaoks on suurim hüve vabadus nad soovivad taodelda vabalt oma eesmärke, kartmata mõnd teist inimest või seltskonda. See on võimalik vaid siis, kui ei olda kellestki teisest sõltuvuses. Vabariik püsib vaid siis, kui selle seadusi täidetakse. See eeldab kodanikuvoorusi, vabatriigi tingimusteta teenimist. Vabariiki pikalt säilitada on õnnestunud
polnud enam mõtestada inimese kohta jumalate poolt juhitud maailmas ja pakkuda lahendusi tema ees seisvatele probleemidele. Luule pidi nüüd lihtsalt naudingut pakkuma. Filosoofia Ühiskonna muutumisega kaasnenud muutused mõtteviisis ja maailmavaates kajastus selgelt ka filosoofias. Klassikalisel perioodil olid filosoofe pööranud suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nüüd aga polnud kodanikuvoorustel enam endist tähtsust ja filosoofid juurdlesid märksa enam inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Paljusid filosoofe paelus küsimus sellest, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese
polnud enam mõtestada inimese kohta jumalate poolt juhitud maailmas ja pakkuda lahendusi tema ees seisvatele probleemidele. Luule pidi nüüd lihtsalt naudingut pakkuma. Filosoofia Ühiskonna muutumisega kaasnenud muutused mõtteviisis ja maailmavaates kajastus selgelt ka filosoofias. Klassikalisel perioodil olid filosoofe pööranud suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nüüd aga polnud kodanikuvoorustel enam endist tähtsust ja filosoofid juurdlesid märksa enam inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Paljusid filosoofe paelus küsimus sellest, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese
Patriootlikkuse kaudu saab inimene oma individuaalset au saavutada (nt sõjaliselt). Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Vabadus vastandatuna orjusele. Vaba inimene elab vabalt, pole teiste meelevallas. Ori on peremehe meelevallas, ja kuigi peremees ei pruugi teda palju käskida/keelata, on tal ikkagi õigus seda teha. Rooma vabariigis on kodanikud vooruslikud. Ainuvalitsuse tingimustes kodanikuvoorustel ning suurtel tegudel pole enam kohta, valitseb orjameelsus. Filosoofid kutsuvad üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamiku jaoks on suurim hüve vabadus tahetakse taotleda vabalt oma eesmärke, teisi kartmata, mis on võimalik siis, kui ei olda teistest sõltuvuses. Vabariik püsib, kui seadusi täidetakse. Vabariigi püsimine eeldab kodanikuvoorusi, vabariigi tingimusteta teenimist
annaabi.ee 
