enda kätte, ning ametisse astus linnakodanike omavalitsusorgan raad. Üldjuhul valiti rae liikmed ehk raehärrad linna kaupmeeste ja käsitööliste seast. Raad esindas linna ja juhtis selle välispoliitikat. Veelgi tähtsam ülesande oli hoida kontrolli all linna väljaminekud ja leida vajaduse korral uusi sissetulekuid. Rae käes oli enamasti ka linnas toimepandud kuritegude eest karistamine. Raehärrade ülesanne oli ka uute kodanike vastuvõtt. Kodanikuks bürgia pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande. Reeglid ja vabadused, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid, olid koondatud linnaõigustesse. Suurem olsa eluks vajalikku toodeti keskaja algul omaenese majapidamises või vahetati kaup kauba vastu. Seoses linnade tekke ja kaubavahetuse elavnemisega kõrgkeskajal vermiti üha enam mitmesuguses vääringus münte ja kaupade eest tasuti ainua rohkem rahas. 12.-13. sajandiltekkisid esimesed pangad. Euroopa kaubandus laienes keskajal märgatavalt.
trahviks vastasel korral ) viis marka. 2. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kaebust tõstab ja ette paneb kedagi, kes olla halva kuulsusega, gildist välja heita, see peab trahvi maksma viis marka, sellest ei jäeta ühtki penni maha ja peale selle ei tohi ta enam gildis olla.. 3. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest kedagi kodanikku võikodaniku last või kedagi, kel kodanikuraha on, külla kutsub, see maksab trahvi 3 ööri pennides. 4. Tahab aadlik, kes oma isandale vande andnud, meie gildisse astuda, meie gildi vennaks saada, teda ei tohimeie vastu võtta. 5. On keegi meie gildi vend ja tahab peale selle olla pambukaupmees või pidada mingit ( käsitöö ) ametit, peab ta gildist lahkuma. 6. Võtab keegi meie gildi vendadest halva kuulsusega või
Tähtsaimad rae ettekirjutused koondati kodanikumäärustesse Raad esindas linna, juhtis välispoliitikat ning majandust Raad pidi hoidma kontrolli all väljaminekuid ning leidma vajadusel uusi sissetulekuid Rae ülesandeks oli ka õigusemõistmine ja kuritegude karistamine Linnakodanikuks saamine Uusi kodanikke võtsid linna vastu raehärrad Kodanikuks saajal pidi olema kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas Iga kodanik pidi maksma kodanikuraha ja andma kodanikuvande Pereisale antud kodanikuseisus kandus üle ka ta naisele ja lastele Kõik elanikud ei olnud linnas täieõiguslikud kodanikud Linn pakkus kõigile elanikele kaitset, turvalisust, tööd ning süüa Keskaja majandus Keskaja Euroopa majanduses toodeti eluks vajalikku enda majapidamises või vahetati kaup kauba vastu Raha tähtsus maksevahendina oli väike Tulusid ja kulusid arvestati rahas, kuid tegelikult neid
Tornlinnused - torniga 28. Keskaegsed linnad: mis oli linn keskaja mõistes? Linnaõigus. Linnakodanike õigused. Linn oli keskaja mõistes asula, millele oli maaisanda poolt omistatud linnaõigus ja - privileegid. Ruumilises mõttes kujutas linn väikest piiratud territooriumi, mis toimis oma õiguste, seaduste, korra ja vabaduse järgi linnavalitsuse järgi. Linnakodanikuks saades pidi andma kodanikuvande ja maksma kodanikuraha, kõik ei saanud täieõiguslikeks kodanikeks ja olid lihtsalt elanikud. 29.Eesti keskaegsed linnad: oska nimetada Eesti keskaegseid linnu! Tartu, Tallinn, Haapsalu, Viljandi, Paide, Rakvere, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu ja Narva. 30. Linnaga seotud mõisted: linnaõigus, raad, tsunft, gild Linnaõigus õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks Raad linna omavalitsus- ja esindusorgan, kellele allus kogu avalik elu linnas
endile välja võidelnud. Linnaõiguse sai linn maahärralt, kelle maa peal linn asus. 7. Kuidas oli võimalik saada linnakodanikuks? (Tingimused ja kohustused) Linnakodanikuks saamise tingimused: linnakodanikuks pürgijal pidi olema kinnisvara (oma maja, kaubaladu jne) või ta pidi olema mõne käsitööala meister või oli elanud juba mõne aja linnas jne. Linnakodaniku kohustused: iga linna kodanik pidi andma kodanikuvande, maksma kodanikuraha (üks maksuliik). 8. Võrdle elu linnas ja maal! Linnas elamise eelised ja puudused, maal elamise eelised ja puudused. (tv lk 39) Elu linnas Elu maal Eelised: Eelised: 1. Linnas olid kõik kodanikud vabad, polnud sunnismaisust, nagu 1. Ei olnud kunagi nii suurt toidupuudust, kuna talupoeg haris ise seda oli maal enamus talupojad
2) sotsiaalprobleemide lahendamine (hospidalid- vaestele ja seegid- haigetele) 3) heakorra eest hoolitsemine ning linna kindlustamine (ja kaitsmise organiseerimine) 4) kõrgeim kohtuvõim all-linnas. Keskaegsete linnade rahvastik - Tänu linnaõigusele tekkis linnas autonoomne kodanikkond. Linnakodanikuks saamine tähendas keskajal kodanikuõiguse omandamist koos loaga kodaniku kombel elastist teenida. Kodanikuks vastuvõtmisel anti kodanikuvanne ja maksti kodanikuraha. Kõik linna elanikud polnud täieõiguslikud linnakodanikud ehk bürgerid, suur osa oli lihtsalt elanikud. Tõenäolised olid külaelanikud huvitatud linna pakutud majanduslikest võimalustest. Linn pakkus külaelanikele võimaluse muuta oma sotsiaalset staatust, teenida elatist kaubanduse ja käsitööga. Riia, Tallinna ja Tartu linnaelanikkonna suurus - Riias ~10 000 elanikku, Tallinnas ja Tartus ~5000 elanikku Keskaegsed linnad ning kaubandus ja käsitöö -
annaabi.ee 
