Lugedes Kätlin Padesaare teost "Veel üks paradiis", võime selles veenduda. Peategelane Elise pürgib oma eesmärkideni ka siis, kui kasuisa Toivo teda peksab ja tüdruk ise omale nädalavahetuseti ülikooli jaoks raha teenib. Elise füüsiline vabadus võib olla küll piiratud, kuid tema tahte- ja mõttemaailm on vaba. Inimese tegusid võib sundida, kuid ei saa sundida mõtteid. Haridus on tähtis nii üksikisikutele kui ka riikidele, sest ta annab kodanikujulgust, tahte- ja mõttevabadust, kriitilise mõtlemise ja oskuse end ning oma riiki kaitsta. Aga me ei saa omandada seda kõike, kui oleme harimatud. Seega on, mille nimel pingutada ja raamatuid lugeda.
See haritud isik rõhutas, et Eesti iseseisvuse säilimine tugineb suuresti meie maad koduks pidavate inimeste kaitsetahtele. Ta ütles ka, et viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul. Nii peame meiegi omandama teadmisi, mis aitaks meil vahet teha õigel ja valel teabel. Haridus on tähtis nii üksikisikutele kui ka riikidele, sest ta annab kodanikujulgust, tahte- ja mõttevabadust, kriitilise mõtlemise ja oskuse end ning oma riiki kaitsta. Aga me ei saa omandada seda kõike, kui oleme harimatud. Seega on, mille nimel pingutada ja raamatuid lugeda.
küpses eas. Kirjutatu pühendas autor oma lastele, mis viitab selgelt sellele, et tema lapsed peavad teadma oma emast kõike ja selle pihtimusega üritab ta lapsi kaitsta taolise käekäigu eest. See on autobiograafiline teos, mille peategelaseks on autor ise ning tema suhted kõrvaltegelastega on toodud ,,mina" vormis, mis teeb teose usutavaks ja paneb kaasa elama. Autori sõnumiks lugejale on see, et inimesel peab olema kodanikujulgust ning sisemist jõudu tunnistada enesele, et alati ei pruugi kõige kallim inimene olla see, kes ta algselt näib või keda enesele ette on kujutatud. Alati pole vaikimine ja andeks andmine kõige parem lahendus asjadele, mis on suunatud ühiskonna reeglite vastu. Armastus ei tohiks pimestada. Armastades inimest, tuleb näha peale tema välimuse ka tema hingeelu, tema sihte elus ning tegevust nende saavutamiseks. Autor ei mõista hukka ei riigikorda ega ajastut
intensiivsed, vahelduvad vahekorrad. Abielu on talle inimühiskonna ebatäiuslik institutsioon, seega kui see enam ei rahulda, loomulikult lahutatav. Abielu tuleks inimlikke vajaduste järgi muuta. Truudusetus on püsisuhte korral vältimatu. Skisoidne isik nõuab vabadust ja lepib ka partneri truudusetusega seda saab väita rohkem teoreetilises kui praktilises mõttes. Ta julgeb traditsiooni eirates oma elustiili järgida. Siin näitab ta üles rohkem austust ja kodanikujulgust kui paljud teised. Mõnikord on tal kauakestev suhe, kuid ta ei taha seda seaduslikuks muuta. Nii elab ta sageli vaba-abielu. Skisoidne mees tihti oma elu vältel on kogenud naiselikku kui midagi väga kauget ja ähvardavat, selle tõttu valib ta sageli samasoolise partneri või vastassoo ebatüüpilis esindaja. Suhe on siis sõbralik. Pidevat lähedust tajub skisoidne isik igal juhul halvasti. Skisoidne isik on tohutult tundlik kõige suhtes, mis ähvardab tema vabadust ja sõltumatust.
Uuringust selgub, et Eestis on passiivne suitsetamine suureks probleemiks- üle pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all.(5) Võitluses tubakavaba keskkonna eest on üks olulisemaid tahke ühiskonna suhtumise muutmine. Kuigi 95% vastanuist kinnitas, et passiivne suitsetamine on kahjulik, nähtub Haigekassa uuringust, et vaid 9% mittesuitsetajatest omab kodanikujulgust paluda suitsetajal enda lähedusest lahkuda, 37% vastanuist ütles, et suitsetajaga ühte ruumi sattudes läheb ta eemale. (5) Uuringutulemustest selgub, et üle pooltes Eestimaa kodudest suitsetatakse, 41% toimub see siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool, 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetamine toimub kogu korteris.(5) Haigekassa ja Eesti Vähiliit kutsuvad avalikkust üles senisest aktiivsemalt looma