jooksul, on omane suurele sotsiaalsele grupile, on jäik pol muutuste suhtes, suudab pidava jääda vaid pideva taastootmise korral. Kultuuri spetsiifilised jooned: teadmised, hinnangud oskused, riik peab pidevalt ennast teadvustama ja inimesi õpetama, käitumisviis mis iseloomustab konkretset pol kultuuri. Sotsialiseerumine-kultuuri õppimine, protsess mille käigus kuj ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid pol süsteemi kohta. Agendid: perekond, kool, eakaaslaste grupid, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad riiklikud või kolmanda sektori institutsioonid. Survegrupid- Kategooriakaitse grupid(ametiühingud), kes võitlevad elutingimuste parandamise eest. Edendamisegrupid-püüavad kaitsta teatud väärtusi mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Lisaks eristatakse sotsiaalseid liikumisi:naisteliikumine, rahuliikumine. Sotsiaalse liikumise tunnusjooned: killustunud võrgustikud, mitte kindla ülesehitusega organisatsioonid, toetajaskond laialivalguv, probleemipõhised(tekivad ja
tervikuks, arvestades osapoolte huve ja säilitades nende omanäolisus. mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? poliitiline sotsialiseerimine;-protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmete väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kkohta. sotsialiseerimisagendid;- ühiskonna institutasioonid, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega. Siia kuulivad pere, kool, eakaaslaste grupid, töökaaslased, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad riiklikud või kolmanda sektori(mtü) institutsioonid. nn. neli vabadust EL -u piires; Euroopa kodakondsus.94
Protsess, mille käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Sotsialiseerumine toimub ühest küljest sihiliku õpetamisena. Nt koolis või kodakonduse taotlejale. Teisest küljest omandab ühiskonnaliige teadmisi ja hinnanguid oma igapäevaelu kogemusest. Institutsioone, mis tegelevad sotsiaalse õpetamisega, nimetatakse sotsialiseerimisagentideks. Siia kuuluvad perekond, kool, eakaaslaste grupid, töökaaslased, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad institutsioonid. Kodakondsus poliitilise identiteedi tegurina. Inimene, kes on oma sünnimaal üles kasvanud ja saanud sel maal koolihariduse, omab õigust selle riigi kodakondsusele. Sisserännanu peab mingi aja selles riigis elama, enne kui taotleb kodakondsust. Kodakondsuseksamis kontrollitakse, kas ta oskab keelt, tunneb ajalugu ja valitsemiskorraldust, teab kodanikuõigusi ja kohustusi.
Teisest küljest omandab iga ühiskonnaliige teadmisi ja hinnanguid ka oma igapäevaelu kogemusest. Näiteks lapsed järgivad oma vanemaid ja püüavad matkida nende käitumist. Muu hulgas väidetakse, et valimiskäimist mõjutab tugevamini perekondlik traditsioon kui valimiskampaania. Kõiki neid ühiskonna institutsioone, kes tegelevad sotsiaalse õpetamisega, nimetatakse sotsialiseerimisagentideks. Siia kuuluvad perekond, kool, eakaaslaste grupid ja töökaaslased, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad riiklikud või kolmanda sektori institutsioonid. Mõnel maal kuulub kirikule oluline positsioon ühiskondlike väärtuste kujundamisel. Olenevalt inimese vanusest on ka loetletud agentide roll erinev. Väikelapse jaoks mängivad 24 Kodanikud, huvid ja demokraatia ema-isa kindlasti olulisemat osa kui üliõpilase jaoks. Agentide tähtsusjärjestusest olulisem on siiski nendevaheline konsensus kultuuri alusväärtuste osas
annaabi.ee 
