on demokraatliku poliitika funktsioneerimise seisukohalt elulise tähtsusega. Lisaks pole mahahääletatud vähemustel mingit kohustust muuta meelt selles osas, mida nad peavad õigeks. Üldiselt võime oodata, et nad alluvad seadusele, kuid nad võivad jätkata oma seisukohtade väljendamist, ning kui nende tunded on küllalt tugevad, siis ka teha kihutustööd muutuste saavutamiseks. Võibolla saab ka kodanikuallumatust demokraatlikul alusel õigustada. Kui te usute siiralt, et enamus on teinud vale otsuse, siis on teil mitte ainult õigus, vaid lausa kohustus juhtida sellele tähelepanu ükskõik milliste vahenditega. Kohusetundliku allumatuse käsitlemine reetmisena sotsiaalse ühtsuse säilitamiseks on kahtlemata viga. Ka mittenõustuval kodanikul on oma koht. Teda ei tuleks rahu huvides vaikima sundida sest enamus võib eksida. Aga isegi kui enamusel on õigus, tuleks
poliitilisi muutusi. Kohtu poole pöördumine on eelkõige taktikaline manööver, et venitada otsuste jõustumisega ning võita juurde aega mõjutamaks seadusandlikku ja täidesaatvat võimu ning vabaneda seadustest või administratiivmeetmetest, mis neile ei meeldi. 6. Jäiga joone taktika - kui on ilmne, et muude vahenditega ei ole õnnestunud edu saavutada, hakatakse balansseerima lubatud ning lubamatu piiril, kohati õhutades kodanikuallumatust. See taktika hõlmab endas peamiselt streigid või muud vägivaldsed ülesastumised. Iseloomulik on taoline taktika eelkõige põllumajandusringkondadele, ka paljud transpordiga seotud ametiühingud on seda viimastel aastatel järjest sagedamini kasutama hakanud. 7. Meedia kasutamine - sellise taktika eesmärgiks on avaliku arvamuse muutmise kaudu mõjutada poliitikuid ja ametnikke ning valmistada ette soodsat või vähemalt neutraalset
valimiste rahastusega. Samuti on üha enam organisatsioone asunud tegema jõupingutusi avalike suhete valdkonnas, et tagada enda positiivne imago ja kaitsta enda seisukohti teatud valdkonnas. (G. C. Edwards et.al., 2014, pp. 346-347; Patterson, 2013, p. 235) Peale eelnimetatud välise lobitöö kanalite võivad huvigrupid vahetevahel kasutada ka jäiga joone taktikat ehk õhutada seadusevastaseid aktsioone ning kodanikuallumatust. Enamasti toimub rühmaliikmete mobiliseerimine aga selleks, et valimistel ühiselt toetada teatud kandidaati või pakkuda vabatahtlikku tööjõudu, mis aitaks läbi viia valimiskampaaniat. (Gitelson jt, 1996, lk. 185; G. C. Edwards et.al., 2014, p. 345) Pluralistlik vs korporatiivne mudel kumb on USA? Rääkides USA kodanikeühiskonna olemusest, võib öelda, et riik järgib kokkuvõtlikult pigem pluralistlikku mudelit
seetõttu, et puudusid kütusevarud. Silmas tuleb pidada ka seda, et Sa jaoks pakkus Baltikum huvi eelkõige põllumajanduspiirkonnana. Esialgu jäid seisma enamik seni veel töötanud tööstusev-d. 1918 pandi taas tööle lina-, tiku- ja tselluloosivabrikud. Tööstustööliste koguarv oli siiski vähenenud 5-kordselt. Põllumajandus... ... Ajutise Valitsuse üleskutse, millele oli alla kirjutanud Jüri Vilms. Selles kutsuti üles näitama kodanikuallumatust: eestlased ei tohi osutada mingit kaasabi Balti riigi loomisele. Peavad võitlema demokraatlike omavalitsuste laialisaatmise vastu, peavad protsesteerima valitavate ametkohtade täitmise vastu nimetamise korras. Peavad levitama iseseisvusaadet ja koguma vahendeid iseseisvusvõitluse jätkamiseks. Praktsikas osutus selle täitmine enam-vähem võimatuks. Mingil määral küll levitati Iseseisvusmanifesti ja Päästekomitee ideid ning sedasama ringkirja, eelkõige kooliõpilased olid aktiivsed
annaabi.ee 
