Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Sparta: riigi eesotsas oli kaks kuningat,kell võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi.Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanematenõukogu geruusia.Lõplikud otsused langetati aga spartiaatide koosolekul. Ateena: Kodanikkonnal ( täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad) oli õigus osaleda rahvakoosolekul iga 10 päeva järel. Seal otsustati tähtsad riigiasjad. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Valiti liisku heites igast piirkondadest kandidaatide seast.Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku. Valiti liisku heites. Ametnike hulgast tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti hääletamisel rahvakoosolekul
riigivormid parimateks. Aristoteles võtab riigivormid kokku kuueks põhivormiks. Kolm on kirjeldatud "õigetena" ja kolm "ebaõiged". "Õigete" riigivormide hulka kuuluvad kuningriikuls, aristokraatia ja vabariiklus. "Ebaõiged" riigivormid on: türannia, oligarhia ja demokraatia. Aristotelese arvates parimas riigismoodustavad riigi õigusliku kodanikkonna üksnes valitud, kas majanduslikult, hariduselt või sünnilt väljavalitud isikud. Kehaline töö ja eriti põllutöö on orjade jaoks, et kodanikkonnal oleks millest elada. Aristoteles suhtub orjusse täiesti loomulikult. Lõpetuseks. Kõigist antiikaja mõtlejaist ning uurijaist on Aristoteles kõige universaalsema laadiga. Enam kui ühegi teise antiikse mõtleja mõttemaailmas esineb just tema filosoofias uusi tunnetusi, mis on saanud aluseks ja lähteks uutele teadusharudele. Me ei tohiks minevikumõtlejaid hinnata tänapäevases mõtlemises ja maailmakäsitluses
seega omavaheline kriitika on väga suur. o Rahvuslus eemaldub kihistunud ühiskonnamudelist (traditsiooniline jagamine seisustesse või klassidesse). o Kaks rahvusluse kontseptsiooni: (tinglik nimetus) rahvuslus (natsioon) on jõudnud meile läbi Suure Prantsuse revolutsiooni - Prantsusmaa (Jean Jacques Rousseau) – rahvus kui riigi kodanike kogum, kes vastandub despootiale (kuningale), homogeensuse rõhutamine, kodanikkonnal on õigused, nende kaitseks tõustakse üles, sest kuningalt on vaja võõrandatud õigused tagasi saada. (ülestõusnud kui kodanikud); Briti natsionalism võtab enda kanda, selle käsitluse, et kõik alamad on pikaaegsete traditsioonide edasikandjad, pakkujad ja vahendajad; kõiki inglasi käsitleti kuninga alluvatena. Käsitlusi seostab poliitiline kuuluvus mingisugusesse kehandisse. USA arusaam kodakondsusest
nõukogu liikmeks ja olid elu aeg seda, seal kujundati otsused , seal tundub et toimusid reaalsed vaidlused, erinevate aristo gruppide vahel ja see otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele. Kolmas aspekt et riigi igal aastal valitavad riigiametid archon (mitmuses archai valitsejad), kes siis tüüpiliselt valiti 1 aastaks, kelle hulgast nad valiti aristokraatliku juhtgrupi hulgast, kuidas see oli seaduslikult määratletud seda me ei tea.oli täitev võim Teistpidi suhteliselt demokraatlik ,kodanikkonnal tugev võim. Stasis- ehk vastasseis, see oli norm ja see käis mitmel erineval tasandil, üheltpoolt need grupeeringud, parimalt on teada Lesbose saarel, kõik kes pole liitlased on halvad. Mängis rolli ka seisuse vahed. Sellisetes konfliktides liidrid tõusid kõik aristokraatide hulgast aga teatud osa neist perekonndanest püüdsid leida laiemat toetust ühiskonnast oma ambitsioonidele. Võimu mida püüti haarata tähistati tyrannis ehk türanniaks
annaabi.ee 
