Neil kujutatakse Kuningas Salomoni kohtupidamisi, Kristus Pilaatose ees, Abielu rikkunud naine. 8. Kes ja millal tegi puust nikerdfriisid? Alustas Taani päritolu Elert Thiele ja jätkas sakslane Joachim Armbrust. (1667) 9. Mida on kujutatud nikerdatud pingileenidel? Stiil? Kujutatud on Tristani ja Isolde lugu ning Simsoni võitlust lõviga.Neitsi Maarja, Ristija Johannes, Püha Peetrus, Viimne kohtupäev, Jeesus kristus. Pingid on gooti stiilis. 10. Mida sümboliseerivad kodanikesaali sammastel olevad värvid? Värvid kodanikesaali sammastel ei sümboliseeri midagi. Värvidega on seotud mõned legendid. 11. Miksa hinnatakse Tallinna Raekoja arhitektuuri? Tallinna Raekoda on Põhja- Euroopas ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Raekoja ehitamisel ei ole arhitektuurieeskuju imporditud ega kusagilt otse üle võetud. Seal leidub kaunimaid kunsti näiteid nt. nikerdatud pingileenid. 12. Tallinna raekoja purustused(kõige rohkem), millal? 1944. aasta 9
Tallinna Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa vanim säilinud keskaegne raekoda. Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. Oma keskaegse kuju sai raekoda aastatel 1402-1404. Tänaseni täidab raekoda oma ajaloolist rolli linna esindushoonena: teise korruse peasaalides korraldatakse linnavalitsuse pidulikke vastuvõtte ja kontserte. Kodanikesaali uhked võlvid ning raesaali hinnalised kunstiteosed peegeldavad omaaegse hansalinna jõukust ja ideaale. Kõige haruldasemad on keskaegsed raepingid, millest ühe, 14. sajandi raepingi kaunis nikerdatud külgleen Tristani ja Isolde kujutisega on andnud nime ka raekoja all tegutsevale kohvikule. Juulis ja augustis on raekoda avatud keldrist kuni pööninguni välja. Pööningu võimsal katusealusel avaneb
võimekuse üheks kunstiküpsemaks näiteks. 1483 remonditi põhjalikumalt tolleaegset gooti telkkiivrit ja 1530 paigutati torni nüüd vana toomana tuntud sõjasulase figuuriga tuulelipp. Õhuliste galeriidega 3-osalise hilisrenessanss-stiilis tornikiivri, lääne viilule paigutatud harjakivilt kerkiva pitsilise tuulelipu ja loehepeakujulised veesülitid põhja fassaadil sai raekoda 1627-28. Muudatusi siseplaneeringusse tõi 17.sajandi keskpaik, mil kodanikesaali püstitati esimesed vaheseinad. 1667 sisustati raesaal selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega. 18-19.sajandi puhtutilitaarsed ümberkorraldused ehituskunstiliselt midagi ei lisanud. 1781 uuendati tornikiiver, 1840 jagati kodanikesaal väiksemateks, vahelae ja seinatega tükeldatud ruumideks ning 1859 ehitati fassaadiaknad teravkaarseiks. 1890 sai kodanike saali tekkinud ruumid neogooti kujunduse. (Raam,1993) Renessans Kaagvere mõis pilt 5
Peakorrusele koondatud esindusruumidest on ehituskunstiliselt simapaistvaim kogu läänepoolset osa hõlmav kodanikesaal kahele kaheksatahulistele saledatele kalasabamustrilistele piilaritele toetuvate kõrgete servjoonvõlvidega kahelööviline ruum, milles on sirge peatrepp. Mitmeosalise prifileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikega kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põhjaseina kõrgete akende lintvuugistikuga raidplaendid. Kodanikesaali lõunaseinas oli kaks seestpoolt suletatavat profatti ehk käimlakambrit kuna põhiliselt kasutati saali pidulikel puhkudel ning teatavasti kaasnes söömingutega ka kõvasti joomist. Raekoja kõige tähtsam ruum oli aga raesaal ehk dornse, mis võrreldes eeskojaga oli veidi madalam ja ametlikum. Kahelöövilise saali võilvide tippe kaunistasid kaks ümarata ornamendiga päiskivi, mille kaudu sai saali tuulutada. Nagu peaportaali uksepealselgi, nii oli ka raekojast raesaali viiva
annaabi.ee 
